Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maa mõttelise osa hind oleneb korteri erastamisavalduse esitamise kuupäevast

    Korteriomandi seadmisel määrab kohalik omavalitsus ehitise teenindamiseks vajaliku maa, mille eest korteriomanikud peavad tasuma. Maksustamise korraldamiseks koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks, v.a juhul, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud.
    Vastavalt asjaõigusseadusele (AÕS § 229) võib kinnisasja koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise võib seada teatud isiku, riigi, kohaliku omavalitsuse või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast, samuti ei või teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist siduda kinnisasjaga (AÕS § 237 lg 2 ja lg 3).
    Reaalkoormatis saab olla avalik-õiguslik või eraõiguslik. Avalik-õiguslikku reaalkoormatist saab seada riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku kasuks üksnes seaduse alusel. Kui eraõiguslik reaalkoormatis tekib kinnistusraamatusse kandmisega, siis avalik-õiguslik reaalkoormatis vajab kehtivuseks kinnistusraamatusse kandmist vaid juhul, kui see on nõutav seadusega.
    Reaalkoormatise rahaline väärtus on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse § 223 1. lõikes sätestatud erisusi ja § 223 2. lõikes sätestatud koefitsienti 0,5. Seega, kuni 2001. aasta lõpuni on reaalkoormatise rahalise väärtuse arvestamisel aluseks 1993. aasta maa maksustamishind. Need korteriomanikud, kes selleks ajaks maa eest tasunud ei ole, satuvad halvemasse olukorda võrreldes nende korteriomanikega, kes on saanud maa eest tasuda varem ja soodsamatel tingimustel. Alates 2002. aastast võetakse reaalkoormatise rahalise väärtuse arvestamisel aluseks tänavuse korralise maa hindamise tulemusena kehtestatud maksustamishind.
    Seadusandja peaks aga kiiresti maa maksustamisega seotud segadused lahendama. Kord on soodustuse saamise aluseks korterite arv, kord erastatud eluruum, kord ehitise või elamualune ulatus. Mõistlik oleks anda ehitisele tähendus eluruumide erastamise seaduse mõttes.
    Ehitisealuse ulatusena võiks arvestada hooneregistris arvel olevate ehitiste alust pinda. Soodustuste andmisel tuleks välja jätta rajatistealune ulatus, ühtlustamist vajavad ka maa tasuta andmise tingimused, sest mida rohkem on erisusi, seda suuremad on võimalused seaduse väärkasutamiseks.
    Reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse ja iga-aastase makse suuruse määrab kindlaks linna- või vallavalitsuse volitatud isik. Pärast reaalkoormatise kindlaksmääramist teavitab kohustatud subjekt korteriomanikke võimalusest tasuda maatüki mõttelise osa hind täielikult või osaliselt enne kinnistamist. Kui reaalkoormatis tasutakse osaliselt enne tähtaega, siis aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvestata.
    Kui isik, kelle kinnisasi on enne elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist koormatud avalik-õiguslike reaalkoormatiste või hüpoteegiga, ei ole maa või selle mõttelise osa hinda tervikuna tasunud, võib ta nõuda reaalkoormatise või hüpoteegi vähendamist või kustutamist vastavalt maa osas, mille tasuta omandisse andmine on sätestatud elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega korteriomandiseaduses tehtud muudatustega.
    Autor: Lüüli Junti
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.