Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ID-kaardi kasutamine
Eesti ID-kaardi peamised funktsioonid:
1) isikutunnistus;2) haigekassakaart;3) digiallkiri.
ID-kaardi rakendused:
Riigiasutused: multifunktsionaalne ID-kaart vähendab riigiasutuste poolt täiendavate dokumentide väljaandmise vajadust ? lisaks põhilistele isikuandmetele on volitatud subjektidel võimalik sellele kanda ka muud informatsiooni.
Finantsasutused: piisava turvalisuse taseme saavutamisel võib ID-kaart leida kasutust ka pangakaardi asendajana sularahaautomaatides, telepanganduses jm. ID-kaart oleks vaid volitustõend pangaoperatsioonide sooritamiseks ega kannaks mingeid rahalisi väärtusi.
Munitsipaalasutused: analoogiliselt võib ID-kaart olla kasutusel nn ?linnakaardina?, võimaldades tasuda parkimise, ühistranspordi taksofoni kasutamise jmt teenuste eest. Antud juhul peab olema selgelt garanteeritud konkreetse rakenduse sõltumatus, kuna maksmine üldjuhul pole ja näiteks parkimismaksed ei tohigi olla seotud identifitseerimisfunktsiooniga.
Elektrooniline asjaajamine üldiselt:
Isiku digitaalsignatuuri loomise võimalus ID-kaardi abil annab tegeliku tehnilise baasi üleminekuks elektroonilisele asjaajamisele üldises plaanis, näiteks: osalemine valimistel ilma füüsilise kohaloleku nõudeta; füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide ja maksutõendite esitamine; juriidiliste isikute tulu-, tolli- ja muude deklaratsioonide ja aruannete esitamine riigiametitele; raamatupidamisdokumentide (arved, maksekorraldused jne) vahetamine.