Hiina järel on järg Venemaa käes

Sellest nädalast on WTO kui maailmaorganisatsiooni staatus oluliselt kindlust juurde saanud ? ühendusega liitus ametlikult maailma suurima elanike arvuga turg Hiina. WTO peasekretäri Mike Moore?i sõnul võiks juba 2003. aastal ühise laua taga istuda ka Venemaa, mis on nüüd koos Ukraina ja Saudi-Araabiaga veel üks väheseid suuremaid majandusruume väljaspool globaalset kauplemissüsteemi.

Lääs on kaua Venemaa suhtes skeptiline olnud, väites, et 1993. a. ühinemistaotluse esitanud Venemaa vajab enne WTOga liitumist radikaalsemaid ja veenvamaid reforme. Sealhulgas riikliku toetustesüsteemi ning diskrimineeriva tollipoliitika ümbervaatamist. USA ei ole Venemaad veel tunnistanud kui turumajandust, mis võimaldab Washingtonil siiani väidetavalt allpool turuhinda toodetud vene kaupa tollidega eemale hoida.

Tänaseks on Venemaa koostöö lääneriikidega terrorismivastases võitluses suhtumist muutnud ning läbirääkimiste laualt mitmed poliitilised ning kaubandusse mitte puutuvad takistused minema viinud.

Venemaa pealäbirääkija Maksim Medvedkovi sõnul on kõnelused jõudnud otsustavasse faasi ning tulevast aastast tahab Venemaa jõupingutusi WTO suunal suurendada. Aasta alguses jõuab riigiduumasse rida seaduseelnõusid, mis on vajalikud Venemaa seaduste vastavusse viimiseks WTO reeglitega. Rasked kõnelused ootavad ees põllumajanduse alal, kus Venemaa tahab jätkata riiklike toetuste maksmist ka pärast ühinemist WTOga. Teised probleemsed valdkonnad on lennukitööstus, autotööstus, mööbli ja puidutööstus ning farmaatsiatööstus, kus Venemaa loodab eksporti suurendada, kuid kus mitmed WTO riigid omakorda ootavad hetke, mil Vene turud avanevad.

WTOga ühinemine on peamisi prioriteete Venemaa presidendi Vladimir Putini agendas, kes näeb tihedamas koostöös läänega võtit Venemaa moderniseerimiseks. Aasta 2003 võib siiski liigoptimistlik olla. Kokku ootab organisatsiooni ukse taga praegu ühinemist 28 riiki.