Maamaksu suurus muutub juhuslikuks

Seadus sätestab, et maamaksu määr kõigub 0,1 kuni 2,5 protsendini maa hinnast.

?Maamaksu hakatakse määrama näo järgi,? ütles rahandusminister Siim Kallas. Tema ütlust mööda võivad maamaksu määra kujundamisel kohalikes omavalitsustes mängida rolli juhuslikud asjaolud ja maksumäär ei kujune maa väärtuse järgi.

Maamaksu määramisel langevad omavalitsused ühelt poolt poliitilise surve alla maks üldse ära kaotada ja teisalt surub peale omavalitsuse rahavajadus.

Kallase hinnangul võib tulemuseks olla, et sarnase turuväärtusega maatükkidelt Eesti eri osades makstakse erineva suurusega maamaksu.

Maamaks moodustab teatava protsendi maa hinnast. Et mitmel pool on maa turuväärtus kerkinud, siis kerkib ka maamaks. Et maa hindamise järel tekkivat hüpet leevendada, andis riigikogu omavalitsustele laiema amplituudi maksu määra kehtestamiseks.

Maamaks peaks suurenema neis piirkondades, kus on aktiivne kinnisvaraturg ning tehakse palju tehinguid, näiteks Tallinna vanalinnas, Nõmmel, Pärnus, mõnes Tartu linnaosas, aktiivsetes suvituspiirkondades, nagu Otepää ümbrus, ja rannaäärsetel aladel. Enamikus neis kohtades tõuseb maamaks siiski mõned korrad, kuid Saaremaal tõuseks see sadu kordi.

Kohaliku omavalitsuse volikogu võib kehtestada erineva maamaksumäära erinevatele tsoonidele.

Seadus näeb ette maksusoodustuse põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olevale haritavale maale ja loodusliku rohumaale, mille maksumäär on 0,1?2,0 maksustamishinnast aastas.