NRG peab esitama lisagarantiid

Artikkel

- Uudised
- Andres Reimer
- 12. detsember 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
NRG peab esitama lisagarantiid
Narva Elektrijaamade aktsiaid ei tohi NRG-le erastada praeguse skeemiga, mille kohaselt garanteerib 4,5 miljardi krooni suuruse investeerimislaenu vaid Eesti riik ning NRG piirdub üksnes aktsiakapitali laiendamiseks makstava 1,2 miljardi kroonise summaga, ütles Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo eile.
Praeguse seisuga võetakse laen ainult Eesti riigi garantiiga ja mingit tegelikku vastutust NRG-l pole.
NRG Energy peab tehingu õnnestumiseks esitama laenusündikaadile oma emaettevõtte garantiikirja või kasutama garantiisid mõnelt pangalt, ütles elektrijaamade müügiläbirääkimiste juhtkomitee liige Toomas Luman.
?Elektrijaamade laenuks vajalikud garantiid tuleb jagada NRG ja Eesti Energia vahel proportsionaalselt aktsiate jaotusega,? rääkis Käo. ?Minul pole ärimehena õnnestunud teha ühtegi tehingut ilma riske partneritega jagamata.?
Narva Elektrijaamade 49 protsendi aktsiate erastamise tingimused, mis kavandati alguses projektipõhiselt, muutusid pärast 11. septembri terrorirünnakuid, sest pangad asusid nõudma täiendavaid garantiisid, selgitas Käo. ?Pankadele tuleb nõutavad lisagarantiid anda ning tehing lõpule viia,? ütles Käo.
NRG seisukohta täiendavate garantiide andmise osas ei õnnestunud eile teada saada, sest ettevõtte kõneisikud polnud kättesaadavad.
NRGga on olnud nendepoolsetest lisagarantiidest juttu, kuid seni pole valitsusele laekunud teavet ameeriklaste seisukohast, ütles peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid.
Tehingu juhtkomitee esitas valitsusele taotluse anda pangasündikaadile lisagarantiisid, kuid valitsus hoidub selgete seisukohtade võtmisest. ?Protseduuri kohaselt on juhtkomitee kiri majandusministri käes,? rääkis Kaljulaid. ?Kui minister peab vajalikuks, tõstab ta küsimuse valitsuse ette.?
Välispangad huvituvad Kaljulaidi sõnul Eesti Põlevkivile laenamisest mitte otseseid lisagarantiisid silmas pidades, vaid soovivad niimoodi kontrollida ühtsesse väärtusketti kuuluva ettevõtte majandustegevust.
Praegu kehtiva kava kohaselt sõlmib AS Narva Elektrijaamad pankadest Societe Generale, The Bank of Tokyo-Mitsubishi Ltd ja KBC N.V. koosneva sündikaadiga korporatiivse laenulepingu 4,5 miljardile kroonile, millest kolmandik määratakse Eesti Põlevkivile. Narva Elektrijaamade laenuosa garanteeritakse elektrijaamade varaga ning Eesti Põlevkivi osa kaevandustest ja karjääridest moodustatud äriühingute aktsiatega.
NRG kontrollitava Narva Elektrijaamade juhatuse määratud Eesti Põlevkivi nõukogu alandab elektrijaamadele müüdava põlevkivi hinda, vähendades nii elektrijaamade kulutusi. Põlevkivi tonnihinna alandamine praeguselt ligi 130 kroonilt näiteks 110-le annab elektritootjatele viie aasta jooksul ligi miljardilise kokkuhoiu, mis vähendab Narva Elektrijaamade laenuvajadust.
Hetkel kuum