• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tasumata trahvid tekitavad segadust

    Kohtutäiturite hinnangul pole selliseid juhtumeid küll palju. Kusagilt on aga sisse tulnud vead tasutud ja tasumata trahvide kaustadesse. Täiturid süüdistavad kohtute täitevosakondi, need omakorda liikluskorralduskorralduskeskust, too aga hoopis autoomanikku, kes on ehk jätnud pangaülekande selgitusse märkimata trahvikviitungi numbri.
    Eesti Laevaomanike Liidu esimees Enn Kreem näiteks sai 1999. aasta novembris Tartu maanteel vales kohas parkimise eest trahvi. Selle tasus ta veel samal päeval internetipanga kaudu, märkides selgitusse kõik vajalikud numbrid. Augustis puhkuselt naastes leidis ta postkastist täitekutse, milles oli karmisõnaliselt kirjas, nagu polekski ta trahvi maksnud. ?Internetipangast ei saa teha kahe aasta taguseid väljavõtteid,? räägib Kreem.
    ?Pidin siis oma tööajast leidma aja, et panka minna ja tõestada, et ma pole kaamel. Lootsin, et täitur vabandab vähemalt, aga ei midagi,? oli Kreem pahane. Lisaks selgus paberi uurimisel, et liikluskorralduskeskus on saatnud trahvi täitevosakonda veel samal nädalal, mil see tehti. ?Järelikult nad ei hakanud üldse ootama, et ma selle tasun, vaid saatsid kohe täitevametnikule,? on Kreem hämmastunud.
    Tallinna Liikluskorralduskeskuse juhataja Vello Kooniku sõnul ei saa selline asi võimalik olla, sest selle töö teeb arvuti ära ning inimesel pole võimalik vahele sekkuda. ?Ei tea, rohkem ei oska kommenteerida.?
    Kohtutäiturid aga laiutavad käsi. ?Me ei saa enne kutse väljasaatmist kontrollida, kas trahv võib olla juhuslikult siiski tasutud, kuid mina ei hakka mingil juhul arveid arestima enne, kui olen kontrollinud,? räägib kohtutäitur Hille Sadam.
    Tallinna linnakohtu tundmatuks jääda soovinud ametnik peab taolisi olukordi liikluskorralduskeskuse süüks. ?Ma olen nendega puid ja maid jaganud ega saa üldse aru, mille eest seal palka makstakse. See on nende ämber.?
    Kohtutäitur Kristjan Leppiku hinnangul põhjustab segaduse enamasti see, et inimene on märkinud selgitusse vaid sõna ?trahv?. ?Ja püüa siis tühja tuult, et millega tegu on,? räägib Leppik.
    Liikluskorralduskeskus on sisse seadnud lausa spetsiaalse töökoha inimesele, kes suhtleb täituritega. ?Kui nad küsivad aga nimeliselt, siis võtab meil hirmus kaua aega see kontoväljavõtetelt üles leida, sest kujutage ette meil on iga päev pangast väljatrükk ca 4 lehekülge,? räägib Koonik.
    Paljud autoomanikud on trahvide aegumisest valesti aru saanud, arvates, et see aegub kolme kuu jooksul. Kolme kuuga aegub parkimistrahv aga vaid sellisel juhul, kui trahvi teinud liikluskorralduskeskus pole saatnud nõuet täiturile. Täituril on aega nõuet avada aastaid.
    Paljud juristid on ajakirjanduse vahendusel varem seadust aga nii tõlgendanud, et trahv aegub, kui kohtutäitur pole kolme kuu jooksul pärast trahvi saamist menetlust alustanud ning selle käigus ka võlgnikuga ühendust võtnud.
    Justiitsministeeriumi tsiviiltäitetalituse juhataja kohusetäitja Kadriann Ikkonen kinnitab, et neilegi on tulnud kaebusi, kus inimesed ei saa aru, kuidas neil on tasumata trahve. ?Meil tuleb täitmise korda selgitada,? sõnab ta. Justiitsministeeriumile on siiski võlgnike surve viimase poole aasta jooksul kadunud, kuna märtsis hakkasid tegutsema kohtutäiturid, kelle poole võlgnikud oma probleemidega pöörduvad.
    Juristina töötav Hillar Hallaste räägib, et ka tema tõlgendas seadust esialgu teisiti. Kümnete tasumata parkimistrahvidega tippvõlgnike nimekirja sattunud Hallaste ütles, et olukord, kus inimene avastab tasumata trahvid alles aasta hiljem, ei saa olla tegelikult seadusandja tahe. ?Sellega rikutakse õigust kohtusse pöörduda, kuna nii palju aega hiljem on väga raske midagi tõestada,? lausub ta. ?Ma ise esitasin ka kohtusse kaebuse, aga mulle öeldi, et kaebuse esitamiseks on liiga kaua aega mööda läinud,? lisas ta. Hallaste sõnul on kohtusse pöördumiseks aega kõigest 30 päeva pärast trahvi väljakirjutamist.
    Vello Koonik sõnab, et väärtõlgendamisel on süüd ka ajakirjandusel. ?Ajakirjandus on teinud mitmeid karuteeneid, on öeldud inimestele, et ei pea maksma jne, aga nüüd on paljudel kuri karjas,? ütleb Koonik.
    Kohtutäitur Valdo Lips lisab, et tema on soovitanud sellises situatsioonis, kus inimene pole olnud teadlik, et tema trahvid pole aegunud, pöörduda kohtusse. Lipsu sõnul on seadust tõepoolest võimalik kaheti tõlgendada. ?Kohtus võib vaielda, mis on seaduse tegelik mõte, meie huvi on, et kohus otsustaks lõplikult ära, mis on õige.?
    1999. ja 2000. aastast pärit parkimistrahvide sissenõudmine ei näi aga veel lõppevat. Enamiku täiturite kinnitusel on nad kõik kutsed küll laiali saatnud, kuid tagasisidet on saanud vaid kolmandikult. Pärast trahvinõude avaldamist Ametlikes Teadaannetes loevad täiturid selle kättesaaduks ning neil on õigus summa arestida autoomaniku pangaarvelt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Põllumehed lõid viljamüügihinnad lukku enne rekordilisi tippe ja leppisid väiksema rahaga
Valdavalt kipuvad põllumehed möödunud suve üle pisut nurisema, sest saagid jäid kohati kesiseks ning korjatud viljast suur osa müüdi lakke tõusnud hinnast väiksema raha eest.
Valdavalt kipuvad põllumehed möödunud suve üle pisut nurisema, sest saagid jäid kohati kesiseks ning korjatud viljast suur osa müüdi lakke tõusnud hinnast väiksema raha eest.