Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Porisport annab vabadustunde
?Kuna Eestis on enamik aega kehv suusailm või kehv rannailm, siis üks õige Eesti sport peab olema porisport,? arvab klubi liige Rein Pinn. Off-road ehk maastikusõit on spordiala, millega saab tegeleda iga ilmaga, autoehitamine ning võistlemine kestab peaaegu aasta ringi.
Eesti Off-road Klubisse kuulub umbes 40 ekipaaþi, täpset liikmete arvu ei oska klubiliikmed isegi öelda. Off-road spordis on kiirused tunduvalt väiksemad kui teiste autospordialade puhul, seetõttu osalevad klubitegevuses ka vanemad sõitjad ning mõned õrnema soo esindajad.
?See on ala, mis nõuab tohutut fanatismi autoehituse alal, sest kõik autod ehitatakse ise,? räägib Aleksander Suur, üks klubi asutajatest. Turundusjuhi ametit pidava Silja Orusalu sõnul on maasturisõit nagu nakkus, millest enam lahti ei saa, garaaþist hoiab naine siiski eemale. Tema on võistlustel winchman ehk kaardilugeja.
Autode ehitamist alustatakse raamist, seda täiendatakse pidevalt, kuni auto on võistlusvalmis. ?Alguses oli suur hulk ideid ja üks hunnik Mercedese agregaate. Ehitamise peale kulus aasta, spetsiaalsed mudakummid tellisin Ameerikast, kuna Euroopas pole neid võimalik saada,? kirjeldab Pinn autoehitamise keerukat protsessi. Tema äsja valminud lahtise kahekohalise auto ristisid teised hellitlevalt Pinneriks.
Tänavapildis neid ?iludusi? ei näe, sest igapäevane sõit kulutab võistlusautode kumme.
Võistlusi korraldab off-road?i klubi neli korda aastas, lisaks on võisteldud ka Soomes ja Venemaal. Omaette seiklus on klubiliikmete arvates Venemaal toimuv Ladoga safari, kus tuleb üheksa päevaga läbida 1500 kilomeetrit.
?Pool sellest on täiesti teedeta maastik: pole inimesi, pole külasid, pole mitte midagi. Seal ei levi telefon, seal on ainult üks karukolgas, kus on suured sääsed ja paras olelusvõitlus,? kirjeldab Suur võistlustingimusi. Eestis toimuvad võistlused eramaadel ja spetsiaalselt ettevalmistatud radadel, niisama metsa müttama ei minda.
Kui rääkida klubiliikmetega nende harrastuse kulukusest, siis muigavad nad tähendusrikkalt ja teatavad, et ?ajalugu sellest vaikib?.
Siiski sõidab Suure sõnul nende klubis väga erineva eelarvega autosid. Kõige odavamad sõidukid on ehitatud vanadest Vene maasturitest.
Maasturiga sõitmine ja spetsiifilised sõiduoskused annavad vabaduse pääseda takistamatult sellistesse kohtadesse, kus tavakodanikel raskusi tekib.
Klubiliikmed teavad rääkida, et kui õhtupoolikul helistatakse ja küsitakse, et kuidas läheb, siis võib juba saapaid siduma hakata ja mootori sooja panna, sest minuti pärast tunnistab helistaja oma tegelikku muret ? ta on kuskil porilombis kinni.
Sellest on välja kasvanud idee teha tihedat koostööd ERNA seltsiga ja luua tulevikus kiirreageerimisrühm, kes jõuab kriisiolukorras väga kiiresti peaaegu igasse Eesti punkti.
Klubiga võivad liituda kõik soovijad, ainukeseks tingimuseks on huvi tehnikaspordi ja maastikuautode vastu.
?Kuna praegu on väga aktuaalne loodushoiu teema, siis ei saa me sallida, kui klubiliige loodust rikub,? lisab Suur siiski ühe liikmetele kehtiva nõude.
Autor: Stina Barinova