• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuressaare lööktööaasta 2002

    Saaremaa pealinna suvel väisata plaanivad mandrielanikud peavad arvestama, et satuvad kesk ehitustandrit ja neil tuleb leppida ebameeldivustega liiklemisel kui ka oluliselt kõrgema õhusaaste ja müraga. See on üks osa lõivust, mis tuleb maksta eelseisval lööktööaastal Kuressaarde investeeritava paarisaja miljoni krooni eest.
    Läinud reedel ehituslepinguni jõudnud linna vee- ja kanalisatsioonivärgi rekonstrueerimisprojekt, mida võimulolev reformierakondlik linnavalitsus peab oma valitsemisaja kaalukamaks ettevõtmiseks, toob Saaremaale üle 30 miljoni krooni Euroopa abiraha. Enam kui poolesajal tänaval toimuvad ehitustööd nõuavad kannatlikku meelt nii linlastelt kui turistidelt.
    Täiesti uue näo saab linnasüda. Suve hakul valmib 30 miljoni kroonine konverentsikeskus, sügiseks paarikümne miljoniline ärikeskus, mille järel algab kohe veel ühe kaubanduskeskuse rajamine. Äärelinn saab kinnisvaraarendajatelt paar uut korterelamut, Tarbijate Ühistu alustab uue supermarketi ehitust, sanatoorium uue tervisekeskuse rajamist. Kaks kolmandikku Saaremaal järgmisel aastal tehtavate investeeringute kogumahust annab erasektor, mis viitab ettevõtjate optimistlikule meelestatusele tuleviku suhtes.
    Tahaks uskuda nii nende kui investeeringuteks raha andvate pankurite tervesse mõistusse kohaliku majanduse arenguprognooside tegemisel ja riskide võtmisel. Loodetavasti on kaubandussektoris, aga ka teeninduses turuvõimalused nii uute sihtrühmade kui kohaliku tarbija ostvõime näol paranenud.
    Ja kas kõigel sellel ka eelseisvatele kohalikele valimistele mõju on, saab näha juba kümne kuu pärast.
    Autor: Mehis Tulk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.