Bergmann tootis dokumente juurde

Inno Tähismaa 19. detsember 2001, 00:00

Asja uurija, keskkriminaalpolitsei inspektor Eero Ergma ütles, et dokumentide jätkuva võltsimise välistamine oli Bergmanni äsjase vahistamise põhjus. Ergma sõnul on Bergmann esitanud võltsitud dokumente nii möödunud kui ka sel aastal. Sestap eraldati mees jõuludeks oma elukaaslasest ja väikesest lapsest. Bergmann saab suhelda advokaadi ja elukaaslasega Tartu arestimajas läbi klaasseina telefoni vahendusel, tema juurde ei lubata ajakirjanikke.

Seni pole Bergmann advokaat Tarmo Pilve vahendusel oma arreteerimisele ja võimalikule dokumentide võltsimisele kommentaare andnud. ?Järgmisel nädalal,? vahendas Pilv vahialuse sõnu.

Võltsimised on seotud kohtuasjadega, mis on veel pooleli ERA Panga pankrotiprotsessis. Võltsimine tähendab seda, et Bergmann toob üksteise järel välja pabereid, mida pole kunagi pangas nähtud ja mis olevat olnud tema isiklikul hoiul. Formaalselt on Bergmannil selleks täielik õigus, sest ta oli pangas nii nõukogu esimees, juhatuse nõunik, aktsionäride esindaja kui ka panga volitatud isik. See on võimaldanud olukorra, kus näiteks vara ostu-müügilepingutele kirjutas nii ostja kui müüja poolel alla Bergmann.

Nii näiteks esitas Bergmann möödunud aasta lõpus pankrotihalduritele kirja, mille järgi oli ERA Pangal sõlmitud leping Polaris-Autoga, mille järgi peab pank autovõidusõidufirmale tasuma 2,5 miljonit krooni. Kirjal on 2. oktoobri 1998. aasta kuupäev, varem pole sellist paberit ega viidet sellele pangast leitud. On kahtlus, et Bergmann on selle paberi hiljem järele teinud. Asja arutamine on kohtus pooleli.

Niisamuti on Bergmann esitanud viimasel kahel aastal dokumente seoses panga omanikfirmadele ASi Pro Invest ja ASi Era Invest laenude kustutamisega. Kummagi firma omanik oli Andres Bergmann, firmadele antud laenude summa oli ligi 10 miljonit krooni.

Kaks aastat tagasi esitas Bergmann pankrotihalduritele ootamatult lepingu, mille järgi pidi ERA Pank ostma 51,7 miljoni krooni eest Bergmanni firmalt Pro Invest kindlustusseltsi Polaris Vara aktsiaid. Samuti nõudis Bergmann Pro Investi aktsionärina õigust 11,8 miljoni krooni suurusele aktsiakapitalile. Lepingul on kuupäev 2. oktoober 1998 ehk aeg, mil pangale kuulutati moratoorium. Pangas sellist lepingut ei leidu ja asja arutamine on kohtus pooleli.

Kirjeldatud Pro Investi leppega langes Bergmann ühe oma varasema tagantjärele vormistatud dokumendi ohvriks. 1998. aasta 28. augusti ERA Panga aktsionäride koosoleku otsusega oli Bergmann juba loobunud õigusest Pro Investi aktsiatele, kui Pro Invest ei tasu 2,7 miljoni krooni suurust võlga ERA Pangale. Nimetatud koosoleku protokolli varem pangas ei olnud. Koosolek, mis toimus vahetult enne panga raskustesse sattumist, vabastas Bergmanniga seotud firmad ja isikud panga ees kohustustest kokku 75 mln krooni ulatuses. Kuna firmad olid ühtlasi panga omanikud, tähendanuks selline samm, et ERA Pank ostis üles 80% omaenda aktsiatest. See oli seaduse järgi lubamatu ja pank oleks pidanud kohe tegevuse lõpetama. Kuivõrd pank seda ei teinud, näitab, et Bergmann on dokumendid tagantjärele vormistanud, et saada omale osa panga varast.

Võltsimise kahtlusega on lepped Niue saarel registreeritud firmadega Norton Corporation ja Hesford Ltd. Lepingute järgi pidi ERA Pank Bergmanni isikus nimetatud firmadele maksma kokku 72 miljonit krooni EVEA Panga aktsiate eest. Lepingutel on 1998. aasta suve kuupäevad. Kinnitamata andmetel on nimetatud firmad ostetud 1999. aasta jaanipäeva paiku Soomest, pankrotihalduriteni jõudsid need 1999. aasta sügisel. Lepetest polnud mingit jälge ERA Pangas ja seoses lepetega läheks ERA Panga osalus EVEA Pangas üle 30%, mis oli Eesti Pangaga varem kokku leppimata. Lepete järgi pidi ERA Pank kummaltki firmalt ostma 1,5 miljonit EVEA aktsiat hinnaga 20 krooni tükk, lepingu täitmata jätmise korral oli leppetrahv 6 miljonit krooni. Lepete alusel esitatud nõude kuulutas riigikohus õigustühiseks.

Pankrotimenetluse käigus on selgunud ka see, kuidas Bergmann endale kümme aastat tagasi panga asutas. Ta ostis 2409 krooniga (24 091 rubla) hooned Jaama 42 Tartus ja Kaagvere mõisa ning võttis need panga varana arvele vastavalt 3 ja 1,9 miljoni krooniga. See oli algkapital, mida Bergmann samm-sammult fondiemissioonide kaudu täiendas. Kui Jaama 42 hoone tänane väärtus on umbes 3 miljonit krooni, siis Kaagvere mõis maksab paarsada tuhat krooni. Selline skeem oli kümme aastat tagasi seaduse järgi võimalik.

Eesti Pank kuulutas ERA Pangale moratooriumi 1998. aasta sügisel.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing