Pärnus raske poodi teha

Praegu peab Pärnu linnas heitlusi oma teise poe ehitamise pärast Säästumarket. Selle soodsate hindade poolest populaarsust võitnud kaupluseketi omanikud ostsid Jannseni ja Tallinna maantee risti vahetus läheduses maatüki 1,1 miljoni krooni eest juba poolteist aastat tagasi, kuid ehitama pole senini saanud hakata.

Juhatuse esimehe Maldar Mäesalu sõnul käib Pärnus parteide vahel pidev võitlus ja poliitilised huvid kaaluvad majandusliku poole üles. Ta toob värske näite, kuidas linna keskkonnakomisjon tegi sel esmaspäeval otsuse häältega neli ühe vastu mitte kinnitada nende detailplaneeringu muudatust, ehkki ühtki probleemi püsti ei jäänud ja kõik vastuargumendid said arutuse käigus ümber lükatud. ?Mingit põhjendust eitava otsuse kohta meile ei antud, jäi mulje, et küsimus oli juba ette ära otsustatud,? lausub Mäesalu.

Komisjoni esimees Mark Soosaar on varem öelnud, et tema parki kauplust teha ei lase. Ometi müüs linn selle maatüki transpordimaana ja nii on kirjas ka praegu kehtivas detailplaneeringus. Mäesalu ütles, et Säästumarket võiks ju sinna ka näiteks tasulise parkla rajada, aga sel juhul tuleks kõik puud maha võtta. Pärnu Ülejõe linnaosa rahvale on aga Säästumarketit tarvis, mida näitab kasvõi asjaolu, et paljud sõidavad praegu bussiga teise linnaossa Papiniidu Säästumarketisse.

Saar & Poll tehtud küsitluse järgi on 58 protsenti ümbruskonna elanikest kaupluse poolt ja vaid 20 protsenti vastu.

Koos kõrval paikneva Neste tanklaga paigaldas Säästumarket juba 1,8 miljoni krooni eest Jannseni?Tallinna maantee ristmikule valgusfoorid ja vajalikud liiklusmärgid. Neljapäeval on kaupluse rajamise küsimus arutusel Pärnu linnavolikogus.

Pärnus pole seni veel ühtegi hüpermarketit, mistõttu hinnad püsivad poodides Tallinnaga võrreldes suhteliselt kõrged. On teada, et Prisma plaanib pärast Tartus poe valmimist ka Pärnusse minna. Maksimarketite ketti omava ETK turundusdirektor Kristjan Maaroos ütleb, et neil on samad plaanid. ?Ei tahaks sealsest turujagamisest kõrvale jääda,? ütleb ta.

Ehkki keegi ei taha seda valjul häälel välja öelda, liiguvad Pärnus jutud linnapea Einar Kelderi erahuvidest, mistõttu ongi seal uutel tulijatel raske kanda kinnitada.

Port Arturi üks omanikke Kaido Kruusoja paneb selle, et nende ehituse aluseks olnud detailplaneeringu muudatus pendeldas linnavalitsuses neli korda edasi-tagasi ja selle kinnitamiseks kulus aasta, just praeguse linnapea süüks, kes tollal istus küll abilinnapea toolil. ?Meile taheti peale suruda parkimist oma krundil, ehkki 12 meetri laiune tänav jääb nagunii meie maa sisse,? selgitab ta. Kruusoja sõnul on Pärnus väga raske asju ajada just seetõttu, et ametnike erahuvid mõjutavad sageli tööalaste otsuste tegemist. Näiteks muutis linnavalitsus mõni aeg tagasi Hommiku tänava ühesuunaliseks, mistõttu sealne toidupood pidi tegevuse lõpetama.

Pärnu linnapea Einar Kelder eitab oma erapoolikust. Ta ütleb, et kellelgi on kasulik selliseid kuuldusi levitada. ?Siis kui mina hakkasin lagunenud vene sõjaväe ladude asemele Härma kaubahoovi tegema, polnud ma linnapea ja siin polnud ühtki tõsiseltvõetavat konkurenti,? selgitab ta. Kelder ütleb, et on seisnud jõuliselt uue kaubanduspiirkonna väljaehitamise eest Papiniidus ja on huvitatud suurte kaubanduskettide Pärnusse jõudmisest.

Kelder juhib tähelepanu, et Port Arturi parkla asub riigi maal ja selle on ehitanud Pärnu linn. ?Oleme seal koguni kojameheks,? lisab ta. Sama käib tema sõnul Port Artur 2 kohta, kus ?sama nipiga? parkla ehitati.