Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arhiiviteenus säästab aega

    Iga asutus või ettevõte toodab oma igapäevase asjaajamise käigus pabereid, millel on lühem või pikem ajaline väärtus, sellest sõltub ka see, kui kaua ühte või teist paberit ettevõtte arhiivis säilitada tuleb. Lisaks organisatsiooni siseselt olulistele dokumentidele vajavad alleshoidmist ka mitmed dokumendid, mille säilitamise kohustus on paika pandud seadustega.
    Nii näiteks sätestab raamatupidamisseaduse paragrahv 40, et raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat. Sama seaduse kohaselt tuleb aga raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus (kirjavahetus deebitoridega, krediidi saamiseks esitatavad äriplaanid jne) säilitada kümme aastat, pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente aga seitse aastat pärast kehtivustähtaja möödumist. Töölepinguseaduse paragrahvi 21 kohaselt tuleb töölepingut, isikukaarti ning väljavõtmata tööraamatut säilitada 50 aastat, seda arvates töölepingu lõpetamisest.
    Siin tulebki igal ettevõtjal enda käest küsida, kas vajalikke dokumente tasub hoida ettevõttes ning kas määrata arhiivi korrashoidmisega seotud kohustused täiendavate ülesannetena mõnele ettevõtte töötajale või palgata selleks spetsiaalne firma.
    OÜ Arhiivikorrastaja tegevdirektori Eha Järvoja sõnul on kõige lihtsam viis, kuidas kontrollida ettevõtte arhiivi efektiivsust, viia läbi lihtne katse. ?Kui te hakkate otsima mingit kindlat dokumenti, mis peaks alles olema, ning see leitakse maksimaalselt 15 minutiga, on kõik korras. Kui aega läheb kauem, tasub arhiiviga tegelemisele hakata põhjalikumalt mõtlema,? väidab Järvoja.
    Arhiveerimisteenuse pakkujad tegelevad peamiselt kolme valdkonnaga: ettevõtete dokumentide arhiveerimise ja säilitamisega ning lisaks ka riigiasutustele dokumentide asjaajamise pakkumisega.
    Arhiveerimise käigus tuleb arhiivi töötaja ettevõttesse ja seab seal vajalikud dokumendid korda. Vajadusel viib ta olulised dokumendid säilitamiseks hoidlasse, kus on dokumentide kestvaks hoidmiseks sobiv temperatuur ja niiskus. Pakutakse ka digitaalset arhiveerimist, mille puhul skaneeritakse paberdokumendid ja luuakse digitaalne otsisüsteem. Vajadusel annavad arhiveerimisteenuse pakkujad ka konsultatsioone arhiveerimise sisulist ja materiaalset külge puudutavatel teemadel.
    Arhiveerimisfirma palkamisel on ise arhiivi pidamise ees mitmeid eeliseid. Eeskätt on märgatav oluline ajaline kokkuhoid, sest enam ei pea töötajad ise arhiiviga tegelema. Samuti vabaneb dokumentide üleandmisel erihoidlasse hulga määral seni hõivatud olnud kontoripinda. Arhiveerimisteenuse kasutamisel võib ettevõtte dokumentide üleandja olla kindel, et firma konfidentsiaalne info ei hakka levima.
    Eha Järvoja sõnul pole mõtet panna ettevõtte arhiiviga tegelema näiteks sekretäri, sest arhiivi esmane korrastamine ja läbivaatamine on käsitsitöö ja seega väga ajamahukas. ?Seda ei ole võimalik teha nii, et kümme minutit kulub arhiivile ja seejärel 20 minutit põhitööle,? kinnitab ta.
    Juhul kui ettevõte soovib oma arhiivi tegevust ise korraldada, tasub sellele hakata varakult mõtlema. ?Alustada tasuks konsultatsioonidest, sest nii saab kõige paremini teada, mida ja kui palju on vaja,? leiab Eha Järvoja. Vastasel juhul võib tulemus olla selline, et dokumendid ei mahu riiulitele ära.
    Arhiveerimisteenuse osutaja valimisel tasub veenduda, kas ettevõttel on ikka olemas tegevusluba rahvusarhiivilt (vt ka www.ra.ee).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Sellele sektorile ma niipea raha ei panusta
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.