Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätlasi ei tasu alahinnata

    Artiklis on kirjeldatud kaht viisi (siirdehinna ja intressi skeemi), kuidas Lätis tegutsevatele Eesti ärimeestele kuuluvad ettevõtted siirdavad kasumi Lätist Eestisse. Mõlema skeemi puhul kantakse kasum Läti firmast välja nii, et see jääb suures osas Eesti ettevõttesse ja Läti firma maksustatav tulu on viidud miinimumini.
    Enimlevinud viisiks kasumi Läti firmast väljaviimiseks on artikli põhjal see siirdehinna skeem, kus Eesti firma müüb Läti tütarettevõttele kaupa turuhinnast kõrgema hinnaga. Tehingu pealt teenib Läti firma vaid nii palju tulu, et see katab tema ettevõtluskulud ja firma kasumit praktiliselt ei teeni.
    Kuigi esmapilgul võib tunduda, et skeemi kasutamisel ei teki mingeid takistusi, tuleb siiski arvestada mõningate Läti tulumaksuseaduste sätetega.
    Eesti ettevõttele kuuluv Läti tütarfirma või iseseisev äriühing, mil on Eesti firmaga samad omanikud, on omavahel seotud isikud. Lätis kehtiva tulumaksuseaduse (vt §12) kohaselt võib seotud isikute vahel toimunud tehingust saadud tulu, mis tekib siis, kui müüja müüb kaupa turuhinnast kõrgema hinnaga, lugeda ostja saamata jäänud tuluks, mida ta oleks võinud saada, ostes kaupa turuhinnaga. Läti firma tuluks loetakse sel juhul müügihinna ja turuhinna vahe, mis kuulub Lätis maksustamisele 25% tulumaksumääraga. Seetõttu on siirdehinna meetodi kasutamine Lätis tegelikult palju keerulisem kui artiklis kirjeldati ? seadusandluses on selle meetodi vastu rida piiranguid.
    Skeem, kus Eesti emaettevõte müüb oma Läti tütrele kaupa turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga, on maksude planeerimise seisukohast agressiivne ja seotud olulise maksuriskiga.
    Teise kasumi väljaviimise viisina on kirjeldatud laenuintresside skeemi, kus Eesti firma annab Läti äriühingule laenu ning Läti firma teenitud potentsiaalne kasum kulub laenuintresside makseteks Eesti firmale. Kuna Lätis pole kehtestatud omakapitali ja võõrkapitali suhte osas piiranguid, saavad Läti firma omanikud tõepoolest vabalt finantseerida Läti firma tegevust laenudega ja võtta osa kasumist dividendide asemel välja laenuintressidena.
    See viis muutub ebasoodsamaks, kuna Läti survel muudetud topeltmaksustamise vältimise leping sätestab alates 01.01.2002 intressidelt kinnipeetava tulumaksu määrana praeguse nulli asemel 10%.
    Kui Läti firma kasum otsustatakse välja maksta firma Eestis tegutsevatele omanikele dividendidena, siis Läti firma, olles eelnevalt maksnud ära firma teenitud tulult tulumaksu 25%, ei pea dividendidelt täiendavalt tulumaksu kinni pidama.
    Enne äri püstipanemist Lätis tuleks hoolikalt läbi mõelda, millistel alustel hakkab firma tegutsema, ja planeerida, kuidas on firma omanike jaoks mõistlik panna firma toimima nii, et kasumit jaotades ei läheks Läti ettevõte seadusandlusega pahuksisse.
    Eesti ettevõtja, kes plaanib alustada äri Lätis, võiks oma äristruktuuri professionaalsete nõustajatega läbi arutada, et vältida olukorda, mis tekib, kui otsustatakse kiiruga rajada äri ja alles hiljem mõeldakse, kuidas teenitud tulu maksustamise seisukohast võimalikult efektiivselt välja maksta.
    Autor: Anneli Martinson
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.