Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Operaatorid: lühinägelikkus vähendab kaubavoogusid

    Mitme transiidifirma omanikeringi kuuluva Aadu Luukase sõnul on Tallinna Sadama põhipuudus tulevikuvisiooni ja arengustrateegia puudumises ning see on tema hinnangul omaniku ja seda esindava nõukogu tegematajätmine. Luukas ütles, et paika on panemata, kumb on kasulikum, kas teenida maksimaalselt kasumit praegu või hoolitseda pikaajaliste kaubavoogude eest. ?Võib-olla oleks kasulikum rohkem investeerida?? küsis ta.
    Teiseks pärsib tema sõnul sadama arengut operaatorite ja sadama vahel tekkinud konflikt.
    Luukase hinnangul ei ole küsimus konkreetsetes sadamajuhtides, vaid kogu juhtkonna mentaliteedis ja koostöövalmiduses. ?Sadam ei töötle ühtegi kaubatonni, need toovad sadamasse operaatorid, seetõttu tuleb ka koos võidelda kaubavoogude säilitamise ja suurendamise pärast,? rääkis ta.
    Väetisetransiidiga tegeleva firma DBT omanikust juht Vladimir Volohhonski ütles, et on välja arvutanud, et praeguse olukorra jätkumise korral väheneb Tallinna Sadama käive 2005. aastaks 30 protsenti, Venemaa analüütikute hinnangul aga koguni 50 protsenti. Sadama juhtkond seda aga tema sõnul tunnistada ei soovi, esitades vastavaid arve tendentslikult ja ilustades tegelikku olukorda.
    DBT on investeerinud viimase nelja aastaga Muuga sadamasse 20 miljonit USA dollarit, mille eest ehitanud täiesti tühjale kohale uudse tehnoloogilise lahendusega kuplikujulised terminalid, rajanud raudtee ja püstitanud kontorihoone. Aastas töötleb ettevõte kolm miljonit tonni väetisi, kusjuures igalt tonnilt teenib sadam poolteist dollarit. ?Meie oleme oma kohustused sadama ees täitnud, aga sadam räägib meiega ainult jõupositsioonilt,? rääkis Volohhonski. Nii ei saanud DBT terminal aasta aega töötada, sest sadam oli andnud sama territooriumi ka teisele firmale kasutada. Nüüd on firma sunnitud talle tekitatud kahju kohtu kaudu sisse nõudma.
    Volohhonski sõnul pole sadam kehtestanud korda, mille järgi laevad kai äärde pääsevad. Novembris seisid laevad reidil 11 päeva tuule tõttu, sest lainemurdjaid pole ehitatud. Uue süvaveekai ehitamine viljakai pikendusena takistab tema sõnul väetise laadimist laevadele, rääkimata ohtudest sissesõidul ja manööverdamisel. ?Siit võib tulla hulk vaidlusi ja ka kohtuasju,? ütles Volohhonski.
    Tema sõnul on kõige hullem see, et sadam ei räägi operaatoritega läbi ega arvesta nende seisukohti.
    ?See oli suur viga, et soovitasin omanikel Muuga sadamasse investeerida, oleks pidanud minema hoopis kas Ust-Luugasse või Peterburi,? lausus ta. Firma kaks suurt äripartnerit on DBT negatiivsetele kogemustele toetudes juba teinud otsuse oma kauba Venemaa sadamatesse suunamiseks.
    Pakterminali juhatuse esimehe Raivo Vare hinnangul on selline konflikt operaatoritega landlord-tüüpi sadama puhul, nagu Tallinna Sadam, lausa jabur. Eriti taunitav on tema hinnangul sadamajuhtide seisukoht, et vastuolud peavadki olema. ?Kriitiline piir konkureerivate huvide peale mängimisel on tänaseks ületatud,? lausus ta. Vare sõnul oleks vaja kõigil sadamaäris osalejail praegu seljad kokku panna, mitte aga omavahel kohut käia.
    Tallinna Sadama nõukogu esimees Koit Uus ütles, et sadam ajab koos operaatoritega ühist asja, mille eesmärk on rohkem raha teenida, kuid vaidlused tekkivad selle jagamisel. Ta tunnistas, et operaatoritel ja sadamal on erinevaid huvisid ja veelahe seetõttu paratamatu. Samas leidis ta, et koostöö nende kahe poole vahel peaks olema senisest konstruktiivsem.
    Uusi sõnul võttis Tallinna Sadama nõukogu oma viimasel istungil seisukoha, et tuleb astuda samme selles suunas, et koostöö operaatoritega oleks avatum ja kõik olulisemad otsused koos läbi arutatud. Juba täna on kavas asuda sellekohast tegevuskava koostama. Jaanuaris on sadama juhtkonnal kavas alustada regulaarseid kohtumisi kõigi operaatoritega. Oma varasemaid otsuseid sadam nõukogu esimehe sõnul praegu siiski üle vaadata ei kavatse.
    Operaatorid, kes on pettunud sadama omaniku teede- ja sideministeeriumi antud vastuses nende ühisavaldusele, on koostanud uue kirja, teavitamaks tekkinud olukorrast peaministrit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Läti börsil saab tänasest märkida uut finantsettevõtet
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.