Operaatorid: lühinägelikkus vähendab kaubavoogusid

Mitme transiidifirma omanikeringi kuuluva Aadu Luukase sõnul on Tallinna Sadama põhipuudus tulevikuvisiooni ja arengustrateegia puudumises ning see on tema hinnangul omaniku ja seda esindava nõukogu tegematajätmine. Luukas ütles, et paika on panemata, kumb on kasulikum, kas teenida maksimaalselt kasumit praegu või hoolitseda pikaajaliste kaubavoogude eest. ?Võib-olla oleks kasulikum rohkem investeerida?? küsis ta.

Teiseks pärsib tema sõnul sadama arengut operaatorite ja sadama vahel tekkinud konflikt.

Luukase hinnangul ei ole küsimus konkreetsetes sadamajuhtides, vaid kogu juhtkonna mentaliteedis ja koostöövalmiduses. ?Sadam ei töötle ühtegi kaubatonni, need toovad sadamasse operaatorid, seetõttu tuleb ka koos võidelda kaubavoogude säilitamise ja suurendamise pärast,? rääkis ta.

Väetisetransiidiga tegeleva firma DBT omanikust juht Vladimir Volohhonski ütles, et on välja arvutanud, et praeguse olukorra jätkumise korral väheneb Tallinna Sadama käive 2005. aastaks 30 protsenti, Venemaa analüütikute hinnangul aga koguni 50 protsenti. Sadama juhtkond seda aga tema sõnul tunnistada ei soovi, esitades vastavaid arve tendentslikult ja ilustades tegelikku olukorda.

DBT on investeerinud viimase nelja aastaga Muuga sadamasse 20 miljonit USA dollarit, mille eest ehitanud täiesti tühjale kohale uudse tehnoloogilise lahendusega kuplikujulised terminalid, rajanud raudtee ja püstitanud kontorihoone. Aastas töötleb ettevõte kolm miljonit tonni väetisi, kusjuures igalt tonnilt teenib sadam poolteist dollarit. ?Meie oleme oma kohustused sadama ees täitnud, aga sadam räägib meiega ainult jõupositsioonilt,? rääkis Volohhonski. Nii ei saanud DBT terminal aasta aega töötada, sest sadam oli andnud sama territooriumi ka teisele firmale kasutada. Nüüd on firma sunnitud talle tekitatud kahju kohtu kaudu sisse nõudma.

Volohhonski sõnul pole sadam kehtestanud korda, mille järgi laevad kai äärde pääsevad. Novembris seisid laevad reidil 11 päeva tuule tõttu, sest lainemurdjaid pole ehitatud. Uue süvaveekai ehitamine viljakai pikendusena takistab tema sõnul väetise laadimist laevadele, rääkimata ohtudest sissesõidul ja manööverdamisel. ?Siit võib tulla hulk vaidlusi ja ka kohtuasju,? ütles Volohhonski.

Tema sõnul on kõige hullem see, et sadam ei räägi operaatoritega läbi ega arvesta nende seisukohti.

?See oli suur viga, et soovitasin omanikel Muuga sadamasse investeerida, oleks pidanud minema hoopis kas Ust-Luugasse või Peterburi,? lausus ta. Firma kaks suurt äripartnerit on DBT negatiivsetele kogemustele toetudes juba teinud otsuse oma kauba Venemaa sadamatesse suunamiseks.

Pakterminali juhatuse esimehe Raivo Vare hinnangul on selline konflikt operaatoritega landlord-tüüpi sadama puhul, nagu Tallinna Sadam, lausa jabur. Eriti taunitav on tema hinnangul sadamajuhtide seisukoht, et vastuolud peavadki olema. ?Kriitiline piir konkureerivate huvide peale mängimisel on tänaseks ületatud,? lausus ta. Vare sõnul oleks vaja kõigil sadamaäris osalejail praegu seljad kokku panna, mitte aga omavahel kohut käia.

Tallinna Sadama nõukogu esimees Koit Uus ütles, et sadam ajab koos operaatoritega ühist asja, mille eesmärk on rohkem raha teenida, kuid vaidlused tekkivad selle jagamisel. Ta tunnistas, et operaatoritel ja sadamal on erinevaid huvisid ja veelahe seetõttu paratamatu. Samas leidis ta, et koostöö nende kahe poole vahel peaks olema senisest konstruktiivsem.

Uusi sõnul võttis Tallinna Sadama nõukogu oma viimasel istungil seisukoha, et tuleb astuda samme selles suunas, et koostöö operaatoritega oleks avatum ja kõik olulisemad otsused koos läbi arutatud. Juba täna on kavas asuda sellekohast tegevuskava koostama. Jaanuaris on sadama juhtkonnal kavas alustada regulaarseid kohtumisi kõigi operaatoritega. Oma varasemaid otsuseid sadam nõukogu esimehe sõnul praegu siiski üle vaadata ei kavatse.

Operaatorid, kes on pettunud sadama omaniku teede- ja sideministeeriumi antud vastuses nende ühisavaldusele, on koostanud uue kirja, teavitamaks tekkinud olukorrast peaministrit.