• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiarhiiv kolib infoajastusse

    Päringu tegemine on äärmiselt lihtne: lehekülje menüüst tuleb valida sobiv link ning sellele klikkides pääsebki kohta, kuhu saab jätta oma arhiivipäringuid. Päringule tuleb lisada taotluse esitaja nimi, aadress ja telefon.
    Päringule saab vastuse hiljemalt ühe kuu jooksul, mis arhiivipäringute tavalist mahukust arvestades on vägagi hea tulemus.
    Riigiarhiivi kodulehekülje funktsioon ei piirdu siiski päringute vahendamisega, vaid leheküljelt leiab informatsiooni ka arhiivi tegevuse, eesmärkide ja ajaloo kohta. Välja on toodud ka viited seadustele, mis reguleerivad riigiarhiivi tegevust, olulisemad neist on arhiiviseadus, arhiivieeskiri ning arhiiviregistri põhimäärus.
    Loomulikult ei saa mööda vaadata ka nendest teenustest, mida riigiarhiiv pakub. Näiteks asutustele ja ettevõtetele pakutakse arhiivijärelevalve ning arhivaalide hindamise teenust. Hindamise põhjal otsustatakse, kas konkreetne arhivaal läheb hävitamisele või kuulub see hoopis säilitamisele.
    Leheküljelt leiab ka juhendi arhiiviteatiste taotlemiseks, lihtsalt on kättesaadavad ka elektroonilised blanketid olulisemate teatiste taotlemiseks. Sellisteks päringuteks on omandit, töötamist ja õppimist, sõjaväeteenistust, kodakondsust, vangilaagris viibimist ning Eestist Saksamaale ümberasumist puudutavad teatised.
    Riigiarhiivi lehekülje abil on endale võimalik selgeks teha ka uurimissaalide kasutamise eeskirjad, arhiiviteenuste eest tasumise korra, arhiivi fondide jaotuse ning nendele juurdepääsu reguleerivad seadused. Soovijatele on tagatud ka juurdepääs arhiivi publikatsioonidele.
    Infot on ka riigiarhiivi teadus- ja publitseerimistegevuse kohta, samuti teiste arhiivide kontaktandmed ning ka tööpakkumiste rubriigi.
    Riigiarhiivi koduleheküljest on olemas ka vene- ja ingliskeelsed variandid, kuigi need ei ole oma sisult nii mahukad kui eestikeelne, oma rolli vajaliku informatsiooni edastajana nad täidavad.
    Kokkuvõttes võib öelda, et riigiarhiivi kodulehekülje näol on tegu eeskujulikult koostatud riigiasutuse koduleheküljega, mille visuaalse tagasihoidlikkuse kaalub mitmekordselt üle sisuline väärtus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.