Tööjõud kallineb kümne aastaga kaks korda

Alanud kümnendil tingib Eesti nn eurolähenemine peamiselt nende ressursside hinnatõusu, millesse investeerimine polnud varem välismaalaste jaoks hästi võimalik. Investeerimistingimuste paranemine Euroopa Liiduga liitumise käigus võib mõne ressursi puhul tuleneda lisaks infopuuduse vähenemisele ka tollibarjääride (nt põllumajandussaaduste osas) ja administratiivsete takistuste (nt tööjõu ja kinnisvara osas) kadumisest. Järgnevalt vaadeldaksegi kolme põhilise tootmisressursi (kapitali, tööjõu ja maa) tõenäolisi hinnaarenguid.

Kapital, kui mõista selle all lisandväärtuse loomiseks vajalikke seadmeid ja tooraineid, odavneb nii Eesti tööjõu kui maa suhtes. Lisaks olematule kapitalikasvikule vähenevad lähiaastail ka kapitalilt teenitavad dividenditulud. Sellise arengu põhjus on kapitali suhteliselt suur immuunsus infopuuduse vastu tänu tema mobiilsusele, kapitali puudutavate administratiivsete regulatsioonide vähesus. Kapitali hindadega stagneeruvad sarnaselt ka rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade (v.a põllumajandussaaduste) ja sularahaagregaatide kapitalikasvikud.

Tööjõud jääb mobiilsuselt oluliselt alla kapitalile. Samuti on tööjõu pakkumine kohalik, mistõttu on ka tema kvaliteedi hindamine komplitseeritum. Seetõttu on tööjõusse investeerimine ka oluliselt rohkem mõjutatud infopuudusest. Lisaks infopuuduse leevenemisele mõjutab tööjõu kiiret (2?2,5 kordset) hinnatõusu 2001-2010 ka tööjõu liikumise piirangute tühistamine (s.h kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine) ELiga liitumisel.

Maa (koos maaga püsivalt seotud ehitistega) ehk kinnisvara on immobiilne, mistõttu on ta ka enim mõjutatud infopuudusest. Lisaks on Eestis siiani kitsendatud maa müüki välismaalastele ja puuduvad ELis levinud toetused. Seega polegi midagi üllatavat ses, et just kinnisvara on Eestis ELiga võrreldes odavaim ressurss. Kui Tallinna kinnisvara hinnatase jääb Helsingi omale alla keskmiselt kuuekordselt, siis maapiirkondades erinevad hinnad Soome analoogidest kümneid kordi.

Kui Tallinnas asuva kinnisvara hinnatõus sarnaneb tööjõu hinnatõusuga ega ole väga oluliselt mõjutatud ELiga liitumisest, siis maapiirkondade kinnisvara (eelkõige põllumaa) keskmine hinnatõus võib aastail 2001?2010 ulatuda kolmest paarikümne korrani.

Üldiselt sarnaneb Eestis 2001?2010 toimuv ressursihindade areng eelmisel kümnendil asetleidnuga. Eurolähenemine jätkub niikuinii ning Eesti astumine ELi võib seda vaid mõõdukalt kiirendada. Kui vaadelda eurointegratsiooni võitjaid ja kaotajaid ressursiomanike lõikes, saab siin kaalukeeleks, kas isikul oli/on eeliseid senisest infoblokaadist väljamurdmiseks (kuivõrd oli ta mõjutatud infopuudusest).

Kindlasti kaotavad (hoiustel seisva) sularaha ja välisvara omanikud; praegu põhiosa tuludest (nt töötasud, rendid, honorarid) välismaalt hankivad isikud. Kaotavad väliseestlased ja skandinaavlased, kelle informeeritus oli seni hea ? nemad kaotavad odavad ressursid.

Võidavad isikud, kes on investeerinud immobiilsetesse Eesti ressurssidesse (nt Preatoni) ja ootavad nüüd kapitalikasviku peatset realiseerumist. Samuti võidavad need, kelle talent on seotud kitsalt Eestiga (nt Eesti seaduste või keelespetsialistid), karjääriteenistujad riigisektoris ja need, kes saavad (ootavad) suuri personaalpensione. Eestiga jäigalt seotud investeeringute tegijad võidavad (kiirema) kapitalikasviku.