• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjõud kallineb kümne aastaga kaks korda

    Alanud kümnendil tingib Eesti nn eurolähenemine peamiselt nende ressursside hinnatõusu, millesse investeerimine polnud varem välismaalaste jaoks hästi võimalik. Investeerimistingimuste paranemine Euroopa Liiduga liitumise käigus võib mõne ressursi puhul tuleneda lisaks infopuuduse vähenemisele ka tollibarjääride (nt põllumajandussaaduste osas) ja administratiivsete takistuste (nt tööjõu ja kinnisvara osas) kadumisest. Järgnevalt vaadeldaksegi kolme põhilise tootmisressursi (kapitali, tööjõu ja maa) tõenäolisi hinnaarenguid.
    Kapital, kui mõista selle all lisandväärtuse loomiseks vajalikke seadmeid ja tooraineid, odavneb nii Eesti tööjõu kui maa suhtes. Lisaks olematule kapitalikasvikule vähenevad lähiaastail ka kapitalilt teenitavad dividenditulud. Sellise arengu põhjus on kapitali suhteliselt suur immuunsus infopuuduse vastu tänu tema mobiilsusele, kapitali puudutavate administratiivsete regulatsioonide vähesus. Kapitali hindadega stagneeruvad sarnaselt ka rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade (v.a põllumajandussaaduste) ja sularahaagregaatide kapitalikasvikud.
    Tööjõud jääb mobiilsuselt oluliselt alla kapitalile. Samuti on tööjõu pakkumine kohalik, mistõttu on ka tema kvaliteedi hindamine komplitseeritum. Seetõttu on tööjõusse investeerimine ka oluliselt rohkem mõjutatud infopuudusest. Lisaks infopuuduse leevenemisele mõjutab tööjõu kiiret (2?2,5 kordset) hinnatõusu 2001-2010 ka tööjõu liikumise piirangute tühistamine (s.h kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine) ELiga liitumisel.
    Maa (koos maaga püsivalt seotud ehitistega) ehk kinnisvara on immobiilne, mistõttu on ta ka enim mõjutatud infopuudusest. Lisaks on Eestis siiani kitsendatud maa müüki välismaalastele ja puuduvad ELis levinud toetused. Seega polegi midagi üllatavat ses, et just kinnisvara on Eestis ELiga võrreldes odavaim ressurss. Kui Tallinna kinnisvara hinnatase jääb Helsingi omale alla keskmiselt kuuekordselt, siis maapiirkondades erinevad hinnad Soome analoogidest kümneid kordi.
    Kui Tallinnas asuva kinnisvara hinnatõus sarnaneb tööjõu hinnatõusuga ega ole väga oluliselt mõjutatud ELiga liitumisest, siis maapiirkondade kinnisvara (eelkõige põllumaa) keskmine hinnatõus võib aastail 2001?2010 ulatuda kolmest paarikümne korrani.
    Üldiselt sarnaneb Eestis 2001?2010 toimuv ressursihindade areng eelmisel kümnendil asetleidnuga. Eurolähenemine jätkub niikuinii ning Eesti astumine ELi võib seda vaid mõõdukalt kiirendada. Kui vaadelda eurointegratsiooni võitjaid ja kaotajaid ressursiomanike lõikes, saab siin kaalukeeleks, kas isikul oli/on eeliseid senisest infoblokaadist väljamurdmiseks (kuivõrd oli ta mõjutatud infopuudusest).
    Kindlasti kaotavad (hoiustel seisva) sularaha ja välisvara omanikud; praegu põhiosa tuludest (nt töötasud, rendid, honorarid) välismaalt hankivad isikud. Kaotavad väliseestlased ja skandinaavlased, kelle informeeritus oli seni hea ? nemad kaotavad odavad ressursid.
    Võidavad isikud, kes on investeerinud immobiilsetesse Eesti ressurssidesse (nt Preatoni) ja ootavad nüüd kapitalikasviku peatset realiseerumist. Samuti võidavad need, kelle talent on seotud kitsalt Eestiga (nt Eesti seaduste või keelespetsialistid), karjääriteenistujad riigisektoris ja need, kes saavad (ootavad) suuri personaalpensione. Eestiga jäigalt seotud investeeringute tegijad võidavad (kiirema) kapitalikasviku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Analüüsifirma: Pelotoni aktsia on väärt null dollarit
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Krüptofirmade pitsitamine tekitab audiitorite nappuse ja avab uue turuniši
Krüptofirmadele hiljuti rakendunud auditi nõue suurendab hüppeliselt audiitorite töökoormust ja neilt oodatakse teenust, mille pakkumiseks kompetents Eestis täna valdavalt puudub.
Krüptofirmadele hiljuti rakendunud auditi nõue suurendab hüppeliselt audiitorite töökoormust ja neilt oodatakse teenust, mille pakkumiseks kompetents Eestis täna valdavalt puudub.
Jaanid raadios: pulmaisade ärist Nüganeni karjäärivalikuteni
Äripäeva raadios ilmub pühade aegu kuus värsket raadiosaadet. Vesteldakse õhtujuhtide ja pulmaisadega, võetakse kokku nädala tähtsamad teemad ning oma tööga seotud võludest ja valudest pajatab armastatud lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen. Ent teemasid on veelgi.
Äripäeva raadios ilmub pühade aegu kuus värsket raadiosaadet. Vesteldakse õhtujuhtide ja pulmaisadega, võetakse kokku nädala tähtsamad teemad ning oma tööga seotud võludest ja valudest pajatab armastatud lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen. Ent teemasid on veelgi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.