Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa ühisraha ootuses

    Eesti Panga teabetöötaja Kaja Kella sõnul on Eesti jaoks uuele rahale üleminejatest olulisimad Soome ja Saksamaa, kelle valuutasid Eesti ettevõtjad kasutavad kõige enam nii maksete kui ka arvete esitamises.
    Keskpanga infojuht Janno Toots manitseb silmas pidama Euroopa Komisjoni soovitust, mille kohaselt tuleks 1. jaanuarist 2002 võimalike juriidiliste probleemide vältimiseks hoiduda käibelt kaduvate rahvusvaluutade kontoraha kasutamisest, seega ei tohiks uuel aastal enam käibelt kaduvates rahvusvaluutades maksekorraldusi vormistada.
    Eesti ärimehe jaoks, kes on arveldanud partneritega Euroopa Rahaliidu riikidest kohalikes rahvusvaluutades või euros, on euro kasutusel olnud juba kaks aastat ? arveldusvaluutana võeti euro kasutusele 1. jaanuaril 1999. aastal.
    Kuna Eesti kroon, mis seni oli seotud Saksa margaga, on alates 1. jaanuarist 2002 seotud euroga samuti fikseeritud kursiga, ei teki ka edaspidi arveldustes Eesti krooni ja euro vahel kursiriske. Peab arvestama, et euro kurss jääb kõikuvaks ülejäänud valuutade suhtes (USA dollar, Rootsi kroon, Läti latt jne).
    Hansapanga operatsioonidivisjoni direktor Tea Trahov rahustab eraisikuid ? eurole üleminek ei ole rahareform. Hansapank ostab eurole üleminevate riikide raha inimeste käest piiramatu aja jooksul. Küll aga ei saa pärast 1. jaanuari enam Hansapangast osta eurole üleminevate riikide raha, vaid juba ainult eurosid. Ühispanga infojuht Evelin Pull ütleb, et pank vahetab rahvusvaluutasid euroks kuni 28. veebruarini 2002. aastal.
    Keskpank on Kaja Kella sõnul kommertspankadele soovitanud, et pangad võtaksid nii eraisikutelt kui ka firmadelt kõigi eurole üleminevate riikide valuutasid vastu kuni 2002. aasta veebruari lõpuni. Samas võib tekkida võimalus, hoiatab ta, et pangad küll ostavad rahvusvaluutasid eurode eest tagasi, kuid kursid on müüjale ebasoodsad. Põhjuse kartuseks annab asjaolu, et kõik valuutavahetuspunktid peavad oma ostu- ja müügihindades kajastama ka komisjonitasusid ja muid kulusid.
    Rahakoti kõrvalsahtlisse jäänud tosina ?üleminekumaa? rahvusvaluuta sularaha soovitab Ühispanga infojuht Evelin Pull vahetada enne aasta lõppu Eesti krooniks või deponeerida oma rahvusvaluutas avatud kontole, et see automaatselt konverteeritaks euroks. Evelin Pull toob põhjenduseks uuest aastast kliendi jaoks mõnevõrra halveneda võivad vahetuskursid, mis tulenevad välispankade kehtestatavatest tasudest sularaha äravedamiseks.
    Kuni 28. veebruarini 2002 saab Prantsuse frangi ja Saksa marga reisitðekke lunastada pankades. Hiljem saab selliseid tðekke lunastada American Expressi ja Thomas Cooki esindustes.
    Eestis saab euro sularaha vahetada alates 2. jaanuarist 2002. Tehinguid ei sooritata Eesti Panga kursiga, vaid kommertspanga poolt kehtestatud ostu- või müügikursiga. Kuid nii sularaha kui ülekanderaha ostu-müügikursid ei kõigu nii, nagu näiteks dollari puhul, vaid on muutumatud. Evelin Pull märgib, et ostu- ja müügikursi vahe tehingutes EEK/EUR on väiksem kui tehingutes kõikuvate valuutadega.
    Inimeste jaoks, kes juhtuvad eurotsooni maadest posti või interneti kaudu näiteks raamatuid, ajakirju või muid kaupu tellima, ei muutu midagi. Partneri poolt esitatav arve, mis enne oli esitatud rahvusvaluutas, esitatakse alates uuest aastast euros ja Eesti krooni kontolt algatatud makse korral läheb raha fikseeritud kursiga saajale.
    Eurokonto on mõttekas avada eelkõige neil, kes eurodes arveldavad.
    Eesti ettevõtete jaoks on euro sularaha kasutuselevõtu riskid rahapesu võimalikkus, vargused ning eraisikutele valeraha.
    Audiitorfirma KPMG majanduskuritegude uurimise divisjoni Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna direktor Charlie Patrick ütleb, et parima võimaluse rahapesuks annab 500eurone rahatäht, mis on suurema väärtusega kui 11 eurotsooni riigi senine kõige suurem rahatäht. Patricku sõnul suurendab võltsimisvõimalust asjaolu, et rahad trükitakse eri trükikodades, mistõttu need võivad olla erinevad nii paberi kui ka trükikvaliteedi poolest ning õige ja valeraha eristamine võib kujuneda raskeks.
    ?90% vargustest on seotud oma töötajatega ning segaduste ja ümberseadistamiste aeg on vargusteks parim,? lausus Patrick, manitsedes ettevaatusega suhtuma näiteks väljastpoolt maja arvutisüsteemi testima tulevat spetsialisti.
    Janno Toots usub, et Eesti krooni käibelt kadumine ei muutu aktuaalseks enne, kui Eesti on saanud täieõiguslikuks Euroopa Liidu liikmeks. Kõige varasem aeg, mil võiksime rääkida krooni asendamisest euroga, on aastad 2006?2007.
    Euro paberrahad on kujundanud Austria kunstnik Robert Kalina. 5eurosel on klassitsistliku, 10eurosel romaani, 20eurosel gooti, 50eurosel renessansi, 100eurosel barokk-, 200eurosel 19. sajandi teras- ja klaasarhitektuuri ning 500eurosel 20. sajandi modernistliku arhitektuuri näidised. Kujutatud on ajastule tüüpilisi arhitektuuristiile ja suundi, mitte reaalseid ehitisi. Müntidena hakkavad ringlema ühe- ja kaheeurosed ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50sendised. Paberrahatähed on kõikjal ühesugused, müntide tagaküljel säilitatakse rahvuslik sümboolika. Müntide esikülje kujundas belglane Luc Luycx.
    Autor: Marit Pukk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.