• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Presidendivalimised surmasid haldusreformi

    Uus koalitsioon lõi 1999. aastal haldusreformi komitee ja nõukoja. Mõlemaid pidi teenindama aasta algul moodustatud riigikantselei avaliku halduse büroo. Viimase etteotsa sai endine erastamisjuht Väino Sarnet. Struktuurid said paika ja polnudki muud kui oodata, et reform käima läheb. 2000. aasta alguses paistis asi lootusrikas ? valitsus pidi lähematel kuudel paika panema täpsed tegevuskavad. Aasta lõpuks pidi n-ö programm valmis olema. Väino Sarneti sõnul oli eesmärk 2001. aasta teises kvartalis haldusreformi esimese etapiga ühele poole saada.
    Arutelu tasandil läks tõesti aktiivne tegevus käima. Välja käidi nii radikaalseid ideid ? regionaalminister Toivo Asmeri kava, ehk jääb vaid 15 + 5 omavalitsust ? kui ka pehmemaid ? siseministeeriumi kava, ehk 60?100 omavalitsust. Maavalitsused jõudsid vahepeal omi plaane teha, mis pigem radikaalsema reformikava poole kiskusid. Nii näiteks pidi maakondade nägemuse järgi Tartu- ja Hiiumaale jääma vaid üks omavalitsus, Saare maakonda kolm. Kaubandus-tööstuskoda õhutas oma märgukirjaga peaministrit otsustavamale tegutsemisele. Mitmete poliitikute väljaütlemised lubasid eeldada, et enne 2002. aasta kohalikke valimisi saadakse reformiga ühele poole. Siseminister Tarmo Loodus lubas omakorda, et jõuluks on valitsuse laual haldusterritoriaalse reformi kava koos Eesti Vabariigi uue kaardiga. Pärnu maavanem aga, kes lubas selle eest siseministrile pudeli konjakit, sai jõuluajal väärt jooki ise mekkima hakata. Reformikava ei olnud, olid vaid maavalitsuste ettepanekud.
    Siis saabus aasta 2001 ? presidendivalimiste aasta. Aasta alguses ennustasid politoloogid, et üks trump presidendivalimistel on haldusreform. Trumbiks ta saigi, paraku sootuks äraspidiseks, kui algul loodeti. Aprillis, kui siseminister pidi uuesti valmis saama reformikava ja veendunud misjonärina mööda omavalitsusi ringi sõitis, üllatas avalikkust seni radikaalseim koalitsioonipartner Reformierakond, kes otsustas ühtäkki välistada omavalitsuste sunniviisilise liitmise.
    Reformerid ruttasid kohe kinnitama, et haldusterritoriaalse reformi vabatahtlikkuse jutlustamine pole seotud presidendivalimistega ja et vallavanemad ei pruugi ju valijameesteks saada, ent vaevalt keegi neid tõsiselt võttis. Kogu haldusreformi nn tegemise aja jooksul oli ju vabatahtlikult leivad ühte kappi pannud vaid 16 linna-valda (praegu on Eestis 247 omavalitsust). Nii paistis reformierakondlaste meelemuutuse ajastatusest selgelt välja soov oma presidendikandidaadi seljatagust kindlustada.
    Paraku läks kõik viltu, Reformierakonna kandidaat sai presidendivalimistel lüüa. Ent kihva oli keeratud ka haldusreform.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.