Soomlaste viimased margaostud

Tõnis Arnover 21. detsember 2001, 00:00

Soome marga 141aastane iga on aukartustäratav. Aga nagu pole midagi igavest siin päikese all, nii saab temastki peagi tuhk ja tolm. Rahvusmuuseumis avatud näitus ?Hüvasti, Soome mark!? annab ilusa ülevaate marga käekäigust ja Venemaa rüpest väljakasvamisest. Euro sümboliseerib uue eneseteadvuse sündi, kus Venemaa ja ka Rootsi naabrus ei ole enam väikerahva tulevikku määrav.

Eks mark ole soomlastele olnud üks iseseisvuse talasid, seepärast uus euroraha vanema põlvkonna seas eriti soositud pole, küsitluste järgi ainult umbes 20% võtab selle rõõmuga vastu. Sõjaveteranid küsivad, et mispärast meilt, kes me oleme marga eest võidelnud, see nüüd käest ära võetakse. Aga eks on vanemadki inimesed oma elus mitu rahareformi üle elanud ja ilmselt väljendas üks söakas vanaproua paljude arvamust, kui ta ütles: 1949. aastal lõikasin ise kääridega poole raha väärtusest ära, 1963. aastal kadus margal kaks nulli tagant ära, kes siis veel kui mitte pensionär ei peaks raha hoolega lugema.

Jõulukuu Helsingi jõululaadatelkides ja poodides käib tavaline melu. Hea minek on uutel suurematel rahakottidel ja taskuarvutitel, mis näitavad korraga euro- ja margakurssi. Inimesed ostavad jõulukinke ja maksmiseks kõlbab ainult mark.

R-Kioskites müügile tulnud euromündid on esialgu üksnes suveniirid, mis kõlbavad uudistamiseks, kuid mitte veel maksmiseks.

Eurod on paraja varuga valmis trükitud ja vermitud ning toimetatud laiali Soome Panga riiki katvasse viide logistikakeskusesse ja pankadesse. Soome Pank ei taha uue raha puudusega häbisse sattuda ja on lasknud valmistada sada miljonit paberraha ja miljard münti, ütles Soome Panga Lõuna-Soome piirkonna juht Kari Lottanen.

Kari Lottanen on euro tutvustamise käigus tõusnud tõeliseks meediatäheks. Viimastel päevadel on ta andnud intervjuusid nii Soome televisioonile ja raadiole kui ka Äripäevale ning käinud eurost kõnelemas Soome Peterburi konsulaadis, sest Peterburi piirkonnas ringleb rohkesti marku.

Lottanen demonstreerib originaaleurosid, mille loomine algas kuus aastat tagasi ja kus osales ka Soome seniste rahade kujundaja Erik Bruun. ?Kõigil seitsmel europaberrahal, alates 5- ja lõpetades 500eurosega, on esiküljel kujutatud väravaid, aknaid, uksi, mis sümboliseerivad avatust, ja tagaküljel sildu, mis sümboliseerivad ühinemist,? selgitab Lottanen. Neid ehitisi ja sildu ei ole tegelikkuses olemas, kuid nad kujutavad eri ajastuid ja stiile. Kaheksal euromündil, millest suurim on kaheeurone ja väikseim ühesendine, on esikülg kõigis 12 riigis ühesugune, kuid tagaküljel on iga riigi rahvuslik sümboolika. See tähendab, et eri münte on kokku 96 ja kõik nad on kasutatavad kogu eurotsoonis. ?Peale selle on neil veel numbrimaagika: nende väärtus on kokku 888 eurot ja 88 senti,? muheleb Lottanen.

Tema sõnul on Soome Pank kõik ettevalmistused lõpetanud ja inimestele selgitanud, et seoses uue raha tulekuga ei muutu nende elus miski ja pole põhjust paanitseda või kiirustada raha vahetama. Alates uue aasta ööst saab pangaautomaatidest, kust Soomes võetakse üldjuhul 85% sularahast, 20- ja 50euroseid. Poodi ostma minnes võib kahe kuu vältel tasuda veel markadega ja sealt saab tagasi vahetusraha väiksemates eurodes ja müntides. Kes vajab 100-, 200- või 500euroseid, saab neid pankadest.

Alates märtsist võtab järgmise kümne aasta jooksul marku vastu veel keskpank. Eurotsooni riikides on need tähtajad erinevad, näiteks Saksa keskpank võtab Saksa markasid tagasi igavesti. Kuni 1. märtsini on keskpangad kohustatud vastu võtma ka teiste euroriikide valuutat.

Eri riikide valuuta kurss on euro suhtes olnud väga erinev, Soomes näiteks 1:6, Hispaanias 1:166, ja see muudab uued eurohinnad esialgu harjumatuks. ?Seetõttu pelgavad Euroopa tarbijakaitseametid, et inimeste aastatega omandatud hinnateadlikkus kaob ning et firmad kasutavad seda oma huvides ära,? selgitab euro tuleku ohte Soome tarbijakaitseameti asejuhataja Päivi Hentunen.

Et Soomes, kus hinna määrab nõudluse-pakkumise vahekord, kuritarvitusi ei esineks, on tehtud ühiskondlik kokkulepe, et seoses euro tulekuga hindu ei tõsteta. Näiteks väga lihtne on korrigeerida uut hinda 17 sendi võrra, mis vanas vääringus on terve mark. Et ükski kaubandusgrupp ei soovi saada endale templit külge, et just tema on seoses euro tulekuga hindu tõstnud, siis seni on hinnad püsinud Hentuneni sõnul ohjes.

Probleeme on olnud firmadega, kes juba suvel hakkasid hindu eurodes näitama. Näiteks bensiinijaamas tankis inimene, kellel oli 50 marka raha, 50 eest ja kassas selgus, et summa on eurodes ehk 300 marka. Siis ei jäänud muud üle, kui tuli mobiiltelefon või auto panti jätta.

Hentuneni sõnul on tarbijakaitseametil tulnud ka palju vaeva näha, tõestamaks, et kõik margahinnaga blanketid ja t?ekid ei kaota uuel aastal kehtivust, vaid neid võidakse kasutada eurovääringus rahulikult edasi. Mitmed avalikud teenused, nagu bussipilet või parkimistasu, on siiski tõusnud viielt margalt kuuele, et uues vääringus ühe euroga oleks lihtsam hakkama saada.

Erinevalt Ahvenamaast, kus juba mõnda aega on postmargil olnud margahinna kõrval ka eurohind, on Soome Posti margid kuni aasatavahetuseni markades, ütleb 16,8 miljardi kroonise käibega Soome Posti majandusdirektor Leena Pelkonen. Uuel aastal tuleb müügile tervelt 39 uut eurohinnaga marki, põhiliselt rahvussümboolikaga. Margahinnaga margid jäävad aga tarbijakatseameti survel käibele poole aasta asemel veel kümneks aastaks. Aga erinevalt rahast ei saa marke kasutada mujal kui üksnes Soomes.

Rahavahetuse eel ja ajal on oodatud ka kriminaalse maailma tegevuse elavnemist, ütles Soome keskkriminaalpolitsei uurija Pekka Vasara. Soome varimajanduses ringleb väidetavalt umbes miljard marka, aga uurija hinnangul on sellest suurem osa ära paigutatud ja ainult 100 miljonit on sularahas, mis võib otsida pesemisvõimalust.

Soomes on sularahamass olnud Euroopa Liidu väikseim, moodustades 2,3% SKT väärtusest. Tänu sellele on ka raha käive kiire: 130 miljonit rahatähte on käinud Soome Pangast läbi keskmiselt iga kahe kuu tagant, kui näiteks Itaalias on see periood kaks aastat.

?Seetõttu ei tule mitte Soomes, vaid neis riikides, kus sularaha hulk on suur, üks vägev ?jõulukingiaasta?,? ennustab Pekka Vasara. ?Näiteks Hispaanias on ehete, autode, majade ostmine kasvanud 20%, ehkki vastavat SKT juurdekasvu pole toimunud.?

Uurija sõnul on suur osa Soome hämarast rahast paigutad väljapoole Soomet ? Saksamaale, Rootsi, Kanalisaartele, aga ka Venemaale ja Eestisse, kus 90. aastatel on avatud kahtlasi kontosid. Pärast seda, kui möödunud suvel koostöös kohaliku politseiga Eestis üks niisugune konto külmutati, Eestit ehk siiski enam nii turvaliseks ei peeta.

Venemaal Peterburi piirkonnas pesitseb Soome politsei hinnangul umbes 150 miljonit marka. Et Venemaa keskpank ei ole suutnud täita Euroopa keskpanga seatud nõudeid, siis Venemaa keskpangal eurosid ei ole. Järelikult on Venemaal marku eurode vastu raske vahetada ja ilmselt kulutatakse sellest suur osa Soomes ostureisidel ära, ütles keskkriminaalpolitsei uurija. Aastavahetuse viisasid Soome on Venemaal igatahes kõvasti muretsetud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing