Euroopa suunal tuleb otsustav aasta

Eesti liitumiskõnelused ELiga jõuavad otsustavasse faasi, kui bloki eesistujaks on laienemise suhtes jahedaks arvatud Hispaania ning peamisteks karideks Prantsuse ja Saksa valimised.

Hispaania eesistumise avalöök on üleminek eurole, kus 300 miljonit inimest vahetab rahvusvaluutad füüsiliselt Euroopa ühisvääringu vastu. Siin õnnestumises ei kahelda. Peamiseks väljakutseks Madridi poolaastal saavad olema liitumiskõnelused, mis EL tahab kuni 10 kandidaatmaaga 2002. aastal lõpule viia. Läbirääkimiste lauale jõuavad poliitiliselt ülimalt laetud rahaküsimused eesotsas regionaalpoliitika ja põllumajandusega. Koos neelavad need 80% ELi 95 mld euro suurusest eelarvest.

Bloki ühispositsioonid nendel teemadel läbirääkimisteks tahab Euroopa Komisjon esitada jaanuaris. See ei pruugi nii minna, sest nagu märkis ka Hispaania välisminister Josep Pique Madridi eesistumisaja prioriteete tutvustades, on mitmes kaalukas liikmesriigis tulev aasta valimiste aasta.

Näiteks võib kevadistel presidendivalimistel tagasivalimist taotlev Jacques Chirac või tema pearivaal peaminister Lionel Jospin asuda põllumajanduses jäigale positsioonile, piirates toetuste laienemist uutele liikmesriikidele. Praegu saavad ELi eelarvest suurimaid toetusi just Prantsuse talumehed. Analüütikute sõnul võib see ühispositsiooni valmimist venitada mai-juunini, takistades kõneluste kulgu.

Sarnane stsenaarium võib korduda regionaalabi osas Saksamaaga, kus ühispositsioon ei pruugi valmida enne septembrit, jättes vähe aega kõneluste lõpetamiseks detsembris. Saksamaa on ELi peamine rahastaja ning konservatiivne opositsioon tahab ?laienemise varjatud kuludest? teha oma peamise valimisratsu. Eriti kui kantsler Gerhard Schröderi vastaseks saab Bavaaria liidumaa peaminister Edmund Stoiber.

Ka Hispaania ise, seni suurim ELi regionaalabi saaja, on küünte ja hammastega võidelnud oma toetuste säilimise eest, ähvardades viimati ummikusse ajada Göteborgi tippkohtumist. Sügisel kordas Jose Maria Aznar siiski lubadust, et Hispaania ei võta liidu laienemist pantvangi. Osaliselt on selle taga Euroopa Komisjoni arvutus, mille järgi raha jätkub nii ühele kui teistele. Aastani 2006 on ELi eelarve paigas ning küsimus regionaalabi jagamisest saab aktuaalseks 2005. aastast.

Hispaania ise on oma eesistumisaja peamiseks prioriteediks tõstnud võitluse terrorismiga. ?11. septembril saavad olema kauakestvamad tagajärjed kui Berliini müüri langemisel,? selgitas usutluses ajalehele Wall Street Journal Hispaania peaminister Jose Maria Aznar, les ise 1995. a napilt Baski terroristide autopommirünnakust pääses.

Hispaania teiste prioriteetide hulgas on liidu laienemine ning majandus- ja turureformide jätkamine transpordi ja telekommunikatsiooni, energeetika, ühtse finantsturu, tööhõive ning hariduse alal. Barcelona tippkohtumine märtsis tahab anda uue tõuke Brüsseli kavale teha Euroopast maailma kõige dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem majandusruum. Samuti alustab Hispaania eesistumise ajal tööd nõuandev kogu ELi konstitutsiooniliste reformide ettevalmistamiseks.

Võimalike karidena seatud eesmärkidele näevad analüütikud Prantsuse ja Saksa valimiste kõrval veel ähvardavat eelarvekriisi suurimas kandidaatriigis Poolas, ÜRO finantseeritud Küprose rahukõneluste karilejooksmist või liidu laienemist sätestava Nice?i lepingu teistkordset tagasilükkamist iirlaste poolt. ELi ühtse välis- ja julgeolekupoliitika paneks aga tõsiselt proovile USA terrorismivastase võitluse laienemine.