Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolitamine rahvusvaheliste standardite järgi tagab professionaalsuse

    Siseaudiitorile rahvusvaheliste standarditega püstitatud kriteeriumid eeldavad senisest märksa suuremat teadmiste ja kogemuste pagasit, et huvigruppidega võrdväärselt ja väärtustloovalt suhelda.
    Siseaudiitori ametiala ja sellega seonduv koolitusturg Eestis on oma arengult alles lapsekingades. Sisekontrolöre, revidente ja siseaudiitoreid on meie organisatsioonides olnud juba pikka aega ja raamatupidajaid on ju ikka koolitatud. Siseaudiitoreid ja siseauditit, nii nagu neid mõistetakse rahvusvahelises kontekstis ja rahvusvaheliste standardite (IIA IAS ? Insitute of Internal Auditors Internal Auditing Standards) kohaselt, Eestis veel seni ei ole. Kõrgkoolides puudub praegu võimalus spetsialiseerumiseks siseaudiitori (või vähemalt audiitori) ametialale. Täienduskoolitajate turul on aga siseauditi teemal täna vaid paar teenuste pakkujat. Samas on ettevõtete ja organisatsioonide huvi siseaudiitori ametikohtade loomiseks tõusmas.
    Tänapäeva siseaudiitoritelt oodatakse nii konsulteeriva kui ka kindlustandva rolli täitmist organisatsiooni sisekontrolli süsteemile. Samas ka riskide juhtimisele ja ärijuhtimise kultuurile hinnangute andmist. Selline töö sisu eeldab tugevat majandushariduse baasi ning pidevat enda täiendamist.
    Kvalifikatsioonieksami(te) sooritamine on siseaudiitoritele hea võimalus oma teadmiste taset kolleegidega võrrelda ning oma pädevust (potentsiaalsele) tööandjale demonstreerida. Näitena võib tuua CIA (Certified Internal Auditor) eksamid, mida korraldab Siseaudiitorite Instituut (Institute of Internal Auditors ? IIA). Alates 2001. aastast on antud eksameid võimalik sooritada ka Eestis, kuna Siseaudiitorite Instituut andis eksamite korraldamise õiguse Eesti Siseaudiitorite Ühingule (ESAÜ).
    Poolteist aastat tagasi loodud ESAÜ liikmeskond näitab selget kasvutendentsi. Lühikese aja jooksul on ühingu liikmete arv pea kahekordistunud ja hetkel liginemas sajale. Ühingu liikmeskonna suurenemine on ilmne märk sellest, et ameti populaarsus on kasvamas.
    ESAÜ missioon ütleb muuhulgas, et tegemist on ühendusega, mille kaudu arendatakse liikmete professionaalseid oskusi. ESAÜ strateegilised eesmärgid aastateks 2001?2002 sisaldavad ka ühingu koolitusprogrammi väljatöötamist, koolitusvõimaluste vahendamist ühingu liikmetele ning (sise)auditikoolitusteenuste väljaarendamist. Nende eesmärkide elluviimiseks on loodud ESAÜ koolituse ja arenduskomisjon. ESAÜ liikmetele (seega ca 100 siseaudiitorist koosnev sihtgrupp) soovitatakse vaid selliseid koolitusi, mille on aktsepteerinud/soovitanud IIA või muu rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioon või millele ESAÜ koolituse ja arenduskomisjon on andnud heakskiidu. (Sise)audiitorite koolitamisele ja ametiala arendamisele senisest järjekindlam lähenemine nii (sise)audiitorite endi kui ka teiste (sise)auditiga seonduvate huvigruppide poolt tagaks lapsekingadest väljakasvamise mitte ainult iga siseaudiitori puhul eraldi vaadelduna, vaid kogu professiooni lõikes.
    Autor: Pille Pentjärv
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Leedu külmkapitootja otsustas börsilt lahkuda
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.