Võru mööblitootja ASi Wermo finantsdirektor Avo Hummal ütles eile, et euro tulekuga muudatusi Wermo jaoks ei kaasne, kuigi 80 protsenti ettevõtte toodangust läheb Euroopasse.
?Osa lepinguid oli meil eurodes. Ekspordime mööblit muu hulgas Inglismaale ja Rootsi, mis jäävad eurotsoonist väljas, aga püüame edaspidi teha maksimaalselt kõik lepingud eurodes,? sõnas ta. Kokku läheb välismaale 95 protsenti Wermo toodangust.
?Meie jaoks ei muutu midagi,? sõnas kolmandiku oma toodangust Saksamaale eksportiva Elvas asuva palkamajatootja ASi RPM juhataja Enno Kuldkepp. ?Euro on kindel ühik, Saksamaaga arveldasime DEMides, aasta lõpus tulid meile ülekandega juba eurod,? sõnas Kuldkepp. ?Samas osteti meilt mullu vähem ja on tunne, et võib-olla see oli see tingitud sellest, et hoiti raha ja oodati eurosid.?
Rootsi emafirmale kuuluva elektroonika- ja peenmehaanikafirma ASi Tarkon peadirektori Toomas Noorema sõnul ei ole eurol veel suurt mõju Tarkonile.
?Suurem osa meie partneritest arveldab meiega veel Rootsi kroonides ja Rootsi jääb praegu veel eurotsoonist välja, osa firmadest arveldab aga juba eurodes,? rääkis Noorem. ?Euro oleks meie tingimustes isegi parem, sest me oleme euroga seotud, Rootsi kroon oli aga kõikuv.?
Suurem osa pankasid ja valuutavahetuspunkte hakkas eurosid müüma üleeile, Hansapanga valuutavahetusega tegeleva tütarfirma Monex kontorid olid avatud ka 1. jaanuaril.
?Kahe päeva kokkuvõttes võib öelda, et klientide huvi euro vastu on ootuspärane. seda kinnitavad ka euro müügikäibed, mis ulatusid samale tasemele kui tavaliselt DEMi ja FIMi käibed kokku,? nentis Hansapanga avalike suhete juht Ando Noormets. ?2. jaanuaril oli Hansapangas euro sularaha müügikäive 164 600.?
Eesti Ühispanga kontorites müüdi eile kokku 152 000 eurot, mis vastas panga ootustele, kommenteeris esimest sularahaeuroga kauplemise päeva Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull.
?Meie arvasime kohe, et eestlased võtavad asja rahulikult,? lausus Pull. ?Eufooriat ja järjekordi kontorites ei olnud.? Pulli sõnul olid peamised eurode ostjad erakliendid.
?Meie spetsialistide prognooside kohaselt kasvab huvi eurode vastu kindlasti, sest kõik FIMid ja DEMid on nüüd eurod, inimesed reisivad ja peavad raha vahetama,? lisas ta.
Nordea Eesti filiaali peakassapidaja Anneli Niitmäe sõnul ostsid eile pangast uusi eurosid peamiselt reisile minevad kliendid, eile müüdi pangas kokku umbes 10 000 eurot.
?Huvi euro vastu oli oodatust väiksem,? nentis Niitmäe. ?Peamised ostjad olid kliendid, kes lähevad reisile, ja ka üksikud numismaatikud. Eile oli väga rahulik päev.?
Niitmäe hinnangul peaks huvi euro vastu siiski kasvama. ?Aasta alguses reisivad inimesed vähem,? ütles ta. ?Vilgas tegevus on alles ees.?
Valuutavahetusfirma Tavid juhataja Kuno Rääk ütles, et eile müüdi Tavidi valuutavahetuspuntides kokku umbes 50 000 eurot.
?Müüdud kogus eurosid oli peaaegu sama, mis oli varem müüdavate Euroopa riikide valuutade kogus,? sõnas Rääk.
?Jaanuari algus on tavaliselt vaikne aeg,? lisas Rääk. ?Euro on uus raha ja iga uue algus on raske.?
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.