Euroopa ühisraha jõudis inimeste argipäeva

Euro odavnes, jäädes dollari suhtes kauplema siiski pealpool 90 sendi taset. Rootsi kroon ja Briti nael stabiliseerusid.

?Turud on adunud, et põhimõtteliselt ei muutunud midagi,? ütles Royal Bank of Scotland Financial Marketsi valuutastrateeg Neill Parker Reutersile. ?Eurol on raske tõusu hoida.?

Kolmapäeval, esimesel tööpäeval pärast Euroopa ühisraha reaalset ringlusesse jõudmist, rallis euro Jaapani jeeni suhtes ligi 2% ja dollari suhtes 1,6%, makstes haripunktis 119,7 jeeni ning 90,66 USA senti. Eile valitses turgudel kasumivõtmine.

Analüütikud avaldasid arvamust, et kolm aastat ?virtuaalse rahana? käibel olnud euro käega katsutavaks saamine on majanduslikult marginaalse tähtsusega. Sisuline muutus toimus juba siis, kui rahaliiduga ühinevad riigid oma valuutakursid pöördumatult sidusid. Ühisraha väärtuse määravad teised tegurid eesotsas USA majanduskonjunktuuri ja Euroopa reformisuutlikkusega.

?Meeleolu on positiivne, kuid euro käekäik pole seni olnud kuigi muljetavaldav,? kommenteeris üks analüütik ajalehele Wall Street Journal. Käibeletuleku kursist, 1,17 dollarit eurost, on ühisraha odavnenud ligi veerandi, kukkudes 2000. a sügisel 82 sendile.

Poliitiliselt ja psühholoogiliselt on euro tulek siiski murranguline ? üheaegselt vahetab rahvusvaluutad ühise vääringu vastu 300 miljonit eurooplast. Kümnendi lõpuks võib rahvaarv laienenud liidus tõusta 500 miljonile.

Eufooria õnnestunud avapäevast nakatas ka rahaliidust välja jäänud riike. Paljud taanlased ja rootslased soovisid uusaastapäeval eurosid osta, Rootsi peaminister Göran Persson teatas ootamatult, et euroreferendum võiks Rootsis toimuda juba sel sügisel pärast 15. septembri üldvalimisi. Suurenenud tõenäosus rahaliiduga ühinemisest tugevdas Rootsi krooni järsult, Briti nael tegi aga samal põhjusel euro suhtes suurima päevakukkumise. Turu hinnangul peab Rootsi kroon rahaliiduga liitumiseks enne tugevnema, Briti nael nõrgenema.

Eurole ülemineku päeva suurimad üllatajad olid sakslased, kes hoolimata arvamusküsitlustes näidatud skepsisest kiirustasid 1. jaanuaril oma marku ümber vahetama. Kokku kasvas sularaha väljavõtt eurotsoonis uusaastapäeval kaks korda võrreldes eelmise aasta 1. jaanuariga.

Oodatust suurema huvi põhjal ennustab Euroopa Komisjon, et juba kahe nädala pärast toimub 90% tehingutest eurotsoonis eurodes. Pankades ja kauplustes kardetud kaost ei tulnud, kõige levinumad probleemid on seni olnud seotud vahetusraha vähesuse, arvutusvigade ja kassaaparaatide tarkvaraga.

Eurosedelite ja -müntide käibeletulekuga kulmineerub Euroopa Liidu poolesaja aastase ajaloo kõige ambitsioonikam projekt. Majanduslikult loodavad eurotsooni riigid valuutariski kõrvaldamisega ja läbipistvate hindadega tõsta oma konkurentsivõimet ning ergutada kaubandust, reisimist ja investeeringuid.