Täispikk draama suurel laval, mille täidavad vaid kaks meest, on eesti teatripildis suhteliselt harv nähtus. Viljandi draamateatris Ugala alates lõppenud aasta oktoobrikuust etendatavat prantsuse näidendit ?Enigma variatsioonid? tuleb lugeda julgustükiks teatrile ning väljakutseks vaatajatele, kes ei pruugi kahe mehe vahelist paaritunnist jutuajamist kõige atraktiivsemaks meelelahutusvormiks pidada.
Tegelikult on kõik, kes eelarvamusi kõrvale jättes on riskinud Viljandi teatritee jalge (või rataste) alla võtta, tunnistanud oma teatriskäigu tõeliseks elamuseks.
Näidend on põnev ja üha uusi pöördeid ja käike pakkuv, balansseerides psühho- ja melodraama piiril, jutustades lugu, mille tegelikku lõppu on raske aimata. Armastusest, üksildusest ja igatsusest tekkivad suhete kombinatsioonid hoiavad dramaatilist pinget näidendi esimestest hetkedest kuni lõpuni.
Lavastaja ja näitlejate jaoks on ?Enigma variatsioonid? võimalusterohke materjal. Mikk Mikiveri ja Tõnis Mägi esitus on meistriklass, kus kaks erinevat elu- ja lavakogemust teineteist üliharmooniliselt toetavad-täiendavad.
Kuna rahvusvaheline teatrilugu tunneb selle näidendi puhul eelkõige Mikk Mikiveri rolli mänginud näitlejate nimesid ja sooritusi, tahaks tõepoolest laiemalt tutvustada eesti versiooni. Tõnis Mägi kannab oma tegelases sisu, mille puhul jääb arusaamatuks, kuidas seda siiani vähe tänuväärseks rolliks on loetud.
Autor: Reet Weidebaum
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.