Uue aasta esimesel päeval jõustusid mitu olulist sotsiaalvaldkonda kuuluvat seadust, mis suurendavad lastetoetust, aga ka maksukoormust, kirjutab Eesti Päevaleht.
Riiklike peretoetuste seaduse kohaselt tõuseb lapsetoetus teisele lapsele seniselt 225 kroonilt 300 kroonile ning pensioniameti kaudu makstav toetus eestkostel olevatele lastele on 300 krooni asemel nüüd 900 krooni. Lisaks toob seadus kaasa lapsendatud lapse toetuse. Sel aastal on selle suuruseks 3000 krooni, mis peaks aitama katta lapse perre tulekuga kaasnevaid kulutusi.
Samuti uue aasta algul jõustunud töötuskindlustuse seadus tagab töötuks jäänule mitme kuu jooksul poole tema endisest palgast, kuid tõstab samas nii töötajate kui ka tööandjate maksukoormust.
Riik korjab alates 1. jaanuarist sundkorras töötuskassasse protsendi iga töötaja palgalt, ettevõtted peavad tegema iga töötaja palgalt poole protsendi suurused kindlustusmaksed.
Raha läheb maha juba möödunud aasta detsembri eest saadavalt palgalt, kui see makstakse välja tänavu jaanuaris, kuid toetust hakkavad töötuks jäänud saama alles järgmisest aastast.
Uus puhkuseseadus võimaldab isadel võtta 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust ema sünnitus- ja raseduspuhkuse ajal. Puhkuse ajal saab tasu 66 krooni päevas.
Samuti annab puhkuseseadus töötavale vanemale, nii emale kui isale, õiguse võtta korralist puhkust temale sobival ajal.
1. jaanuaril jõustunud töö- ja puhkeaja seadus lubab teha nädalas vaid kaheksa ületundi. Seadus kaotas ka kohakaasluse, mis oleks lubanud lisaks normaaltööaja 40 tunnile töötada kohakaasluse alusel veel 20 tundi nädalas.
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.