Tagastatud 5226 (Tallinnas üle 2000) elamus elab hinnanguliselt 22 500 (Tallinnas 12 000) leibkonda. TTÜ sotsioloogiaõppetooli ja Linnauuringute Instituudi korraldatud uuringute põhjal oli üürnike-omanike strateegia selline:
1. Üürnikud tagastatud elamutes:
ligi pooled uuritutest soovivad jätkata korteri üürimist kas eraomanikult või olla üürnikuks munitsipaalkorterisosa küsitletutest soovis osta korteri EVPde, pangalaenu või omanikult saadud kompensatsiooni eestüksikud küsitletutest olid valmis ise ehitama väikemajaüksikuil oli võimalus asuda elama neile tagastatud eluasemeleenam kui kolmandikul polnud valikuvõimaluste puudumisel enam oma strateegiat;
2. Tagastatud elamute omanikud:
osa eelistaks turulepete alusel luua püsiüürnike kontingendikaasata maksujõulisi ettevõtjaid maja säilitamiseks ja majandamiseks koos osa ruumide rentimisega mitteeluruumidenamüüa osa majast, saadud vahenditega majandada ülejäänud osamüüa maja korterite kaupa senistele üürnikelelõpetada üürisuhted seniste üürnikega ja asuda ise elama vabanevatesse eluruumidesse.
Probleemi lahendamiskava
Kohalikel omavalitsustel tuleb luua andmebaas eluasemetaotlejate vajadustest ning pakkuda sobivat eluaset olemasoleva elamufondi baasil. Omavalitsustel korraldada neile kuuluvate asustamata ja vabanevate korterite üürile andmine esmajärjekorras tagastatud elamutest lahkuma sunnitud üürnikele.Võimaldada pikaajalist sooduslaenu sundüürnikele oma eluaseme hankimiseks ning omanikele elamute korrastamiseks.Munitsipaalelamufondi (üürikorterid, sotsiaalkorterid, varjupaigad) ehitamise alustamine esmajärjekorras olemasolevate elamiskõlblike elamute remontimise ja renoveerimise teel.
Olukord eluaseme rahastamisel
Riigieelarvest eraldatakse vahendeid põhiliselt toimetulekutoetusteks, samuti sihtasutusele Eesti Eluase laenude andmiseks sihtgruppidele kommertspankade kaudu. 1994.?1998. a on eraldatud 75 mln kr eluasemelaenudeks noore pere, noore õpetaja ja maakooli õpetaja laenudena ning laenuna korteri- ja elamuühistutele energiasäästuprogrammi realiseerimiseks. 1999. a eraldati 13 mln ja 2000. a 11,4 mln kr. 2000. a algatati Noorpere Kodu projekt. Nn EVP-laenudeks on pangad väljastanud üürnikele 2300 laenu summas 435,5 mln kr (kevadeni 2000).
Allikas: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Tln 2000
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.