Rahaliit andis Soomele stabiilsuse

?Näiteks Venemaa majanduskriisid on alati ka Soomet puudutanud, sest Soomel on Venemaaga pikk ühispiir ja suur kaubavahetus. Kuid 1998. a Venemaa kriisil sellist mõju meile ei olnud. Miks?? küsib Soome rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna juhataja Ilkka Kajaste. Ja annab ise vastuse.

Pärast üldrahvalikku ja parlamendiarutelu teatas Soome 1998. mais ametlikult, et läheb rahaliitu EMUsse ja kohustub täitma ühiseid mängureegleid. ?See otsus kindlustas Soome positsiooni sedavõrd, et kui samal aastal puhkes Venemaa kriis, siis Soome majandusindikaatoreid see enam mõjutada ei suutnud.?

Ilkka Kajaste rõhutab, et ehkki praegune euro tulek mõjutab tugevalt tavainimeste igapäevaelu, pole majanduspoliitika seisukohalt sellel enam erilist tähtsust.

Soome mõistis, et majanduse globaliseerumise ajal pole temasugusel väikeriigil võimalik ajada muust maailmast erinevat majanduspoliitikat. ?Tegime endale selgeks, et kõige paremini saame meid puudutavate otsuste tegemist mõjutada siis, kui saadame oma esindajad Euroopa Keskpanka ja teistesse ühisinstitutsioonidesse,? selgitab rahandusministeeriumi osakonnajuhataja.

Seoses rahaliitu minekuga on Soome vabanenud varem probleemiks olnud kõrgest inflatsioonist ja ebakindlast valuutakursipoliitikast, mille tagajärjeks olid marga devalveerimised. Samuti on tunduvalt alanenud intresside tase. EMU nõuete ? madal inflatsioon ja eelarve tasakaalus hoidmine ning välisvõla vähendamine ? täitmine Soomele raskusi ei valmista, sest rahvastiku vananemise ja pensionikulude tunduva suurenemise tõttu on ta ise täpselt samadest asjadest huvitatud.

Rahaliidu mõjuga on rahul ka Soome väikeettevõtjad, kinnitab Soome väikeettevõtjate liidu (Suomen Yrittäjät ? SY) peaökonomist Pasi Holm (pildil). See organisatsioon ühendab Soome 200 000 firmast umbes üht kolmandikku ehk 87 000.

Holm rõhutab erinevust praeguse olukorra ja 90. aastate alguse vahel. Tollal vabastati rahaturg piirangutest, firmad uskusid marga stabiilsusse ja tegid välislaene. Siis aga sattus majandus raskustesse, mark devalveeriti, intressid tõusid kõrgele ning firmade võlakoorem kasvas üle pea. Nüüdseks on võlaprobleem lahendatud, valuutakurss stabiilne ning intresside järsk tõus võimatu.

Ekspordis on euro mõju väikefirmadele seni nõrk, sest umbes 70 nende toodangust jääb koduturule.

Ainsat ohtu näeb Pasi Holm Soome tööturupoliitikale, kui Soome majandust peaks tabama kriis. Pole teada, kas Soome on osanud selleks valmistuda. Praeguse traditsiooni kohaselt sõlmitakse Soomes tööandjate ja töövõtjate vahel majandussektorite kaupa kaheaastane tööleping, mis näeb muu hulgas ette vastava palgatõusu kõigis firmades.

?Kuid oletame, et Soome põhiliste firmade Nokia ja paberitööstusettevõtete toodete hinnad maailmas langevad, tekib majanduslangus, eksport ja eksporditulud vähenevad, samal ajal on palgatõus kaheks aastaks ära määratud. Enne kaitses Soome oma konkurentsivõimet marga devalveerimisega. Kuna nüüd pole see võimalik, siis tuleks hoopis palku alandada,? kirjeldab Holm. ?Palkade alandamine pole seni õnnestunud mitte kuskil, ka USAs mitte.?