• OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,62
  • OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,62
  • 08.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EVEA ei toeta üleriigilist palgakokkulepet

Ametiühingute võimuses on tööturgu mitmeti mõjutada. Siiski peaks tööturul toimuvatele muudatustele aluseks olema eelkõige majanduslik efektiivsus. Kahjuks ei ole võimalik tootmist ja tarbimist selliselt muuta, et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukorda ühtlasi halvendamata. Reaalpalkade hüppelise ja kunstliku tõusu tulemus on ühelt poolt küll inimeste toimetuleku paranemine ja ostujõu suurenemine, teisalt aga tootmise kallinemine, inflatsioon ja töötuse kasv. Seejuures kalduvad positiivsed tendentsid olema ajutise ning negatiivsed püsiva iseloomuga.
Küsimus on siiski peamiselt selles, kas Eestis on tootjate positsioon hetkel nii tugev, et seda võib hakata õõnestama olulisima tootmisressursi 10 kallinemisega.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) leiab, et lauspalgatõus pole tootjate olukorda arvestades piisavalt põhjendatud. Kuna regioonide ja ettevõ-tete jätkusuutlikus on erinev, peab palku tõstma üksnes piirkonniti ja valdkonniti. Nt eelmise aasta III kv ületas palgatõus kinnisvara, üürimis- ja äritegevuses tunduvalt 10, kuid selle eeldus oli tootlikkuse kasv, kiire areng neis sektoreis.
Üleriigilise palgatõusu eeldus on üleüldine ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime tõus, mis pole võimalik tugeva riikliku arengubaasita olemasolevatele ja loodavatele ettevõtetele. Ettevõtlus ei ole Eestis veel nii tugevail aluseil, et saaks loobuda selle arendamisest või toetamisest. Selle kasuks räägib ilmekalt fakt, et Eestis on 2,5 korda vähem ettevõtteid 1000 elaniku kohta, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Seal on aga ettevõtja tugeva ja rikka ühiskonna keskkihi põhiosaks.
Ettevõtjate olukorrast rääkides ei saa mööda vaadata majanduses asetleidvast jahenemistendentsist. Majanduskasv on pidurdunud ja see jääb Eesti Panga prognooside kohaselt tagasihoidlikuks, 2,5?2,8 tasemele ka paaril järgmisel aastal.
Järelikult on vale väita, et ajal, mil ettevõtete kasumid ainult kasvavad, jäävad töötajate sissetulekud samale tasemele. Tegelikkuses muutub ettevõtjate olukord hoopis raskemaks ja suureneb surve kärpida tööjõukulusid. Kui nüüd töötajate palgad suurenevad kohustuslikus korras 10, mõjub see pärssivalt ettevõtete konkurentsivõimele ja ajutine sisenõudluse kasv ei kompenseeri konkurentsivõimelisuse vähenemisest tingitud välisnõudluse langust.
Tööpuuduse ja inflatsiooni ohjamine on üks olulisemaid majanduspoliitilisi prioriteete Eestis. Palkade tõstmine tähendab aga ühtlasi tootmise kallinemist ettevõtteis. Selle otsene tulemus saab olla ainult töökohtade vähendamine, et säilitada senine tootlikkus ja töömaht. Järelikult kasvab tööpuudus riigis veelgi ja samas tunnetavad ettevõtjad seda teravamalt vajaliku tööjõu vähesust ettevõtteis.
Tootmise kallinemise teine tagajärg on hindade tõus, mis nullib sissetulekute suurenemisest põhjustatud ajutise tarbimise suurenemise. Lõppkokkuvõttes tõuseb üksnes elukallidus ja inflatsiooni tulemusena hakatakse nõudma uut palkade tõusu, mis näitab, et ressursside kasutamise efektiivsus on langenud. Tuleb arvestada, et võimalused palga tõstmiseks erasektoris ja riiklikus sektoris on erinevad.
Alati ei saa palkade kujunemist jätta ainult turumehhanismide hoolde ning vaja on riigi ja ametiühingute sekkumist palgapoliitikasse. Seda siis, kui palgad ja töötingimused muutuvad töötajate jaoks ebaõiglaseks. Ent mitte kõik ettevõtjad ei maksa ebaõiglast palka ja on ettevõtteid, kes ei saa 10-list palgatõusu endale lihtsalt lubada, kui tahavad tegevust jätkata. Turg sunnib ise ettevõtjaid palku korrigeerima, sest makstes keskmisest palgast oluliselt vähem, ollakse peagi fakti ees, et kedagi pole palgata ja paremad töötajad on ettevõttest lahkunud. Jälgima peab ettevõtteid, kes on oma piirkonna ainsad tööandjad ja dikteerivad palganumbreid oma äranägemisel.
Palkade tõusu pole vaja kunstlikult esile kutsuda. Eesti peab minekul ELi hakkama niigi ühtlustama erinevusi palga- ja hinnatasemetes. Eesti ettevõtted vajavad kogu olemasolevat hingetõmbeaega, et integratsiooniprotsessi tulemusrikkalt siseneda. Ei ole mõtet ennast ise eelnevalt nõrgestada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele