Uue linnavalitsuse tänavuse eelarve projekti kohaselt eraldatakse elamuehituseks 145,1 miljonit krooni, mis on ligi kolm korda enam kui eelmise linnavalitsuse plaanitud summa sotsiaal- ja munitsipaalkorterite ehituseks. Tänavu kavatseb linn eraldada peamiselt tagastatud majade sundüürnikele 785 korterit, sealhulgas 235 uut elamispinda.
Praeguse süsteemi kohaselt esitab korteritaotleja avalduse oma linnaosavalitsuse juures tegutsevale, teiste hulgas volikogu linnavara- ja sotsiaalkomisjone, omanike ja üürnike liitude esindajaid sisaldavale korterikomisjonile, kes otsustab taotleja järjekorda võtmise. Alati võetakse järjekorda sundüürnikud, samuti on linnale kuuluvat elamispinda võimalik saada näiteks vanglast vabanenutel ja lastekodukasvandikel. On ka kategooria ?muud? ? sinna võib komisjoni otsusel sisuliselt igaühe sisse arvata.
Kommenteerides Tallinna senist kogemust munitsipaalkorteritega pidas abilinnapea Jaan Moks poliitiliselt valeks otsuseks liiga suurte korterite rajamise, mille kommunaalkulude maksmine käib sundüürnikele üle jõu ning kus võib-olla tuleb linnal seda kompenseerima hakata. Teravamat vastukaja leidis meedias poolteise aasta eest Ankru tänavale munitsipaalmaja rajamine ? sinna korteri saanud riigikogulase Jaana Padriku tõttu ? kus väidetavalt inimesed loobusid rahapuudusega põhjendades uutest korteritest.
Moksi sõnul tahab linn rajada hädalistele taskukohasemaid kortereid, elamuehituse tänavused summad lähevad peamiselt linnale kuuluvate tühjade hoonete renoveerimiseks. Samas pole abilinnapea sõnul munitsipaalpindadega seonduvat korda täpselt paika pandud.
?Praegu kehtiva üüritariifi juures on linnal väga kulukas tegelda sellise üürileandmisega,? tõdes endine Tallinna Kesklinna vanem ning praegune volikogu linnavara komisjoni liige Siim Kiisler, viidates sellele, et lisaks korterite valmisehitamisele hakkab linn neile veel ka peale maksma.
Kiisleri hinnangul sõltubki edaspidi asi sellest, milline saab olema rajatavate korterite üüritase. Lisaks märkis ta, et korterijärjekorras olevad inimesed võivad samas olla ka ise majaomanikud, kuid tagastatud majja sisse registreeritutena klassifitseeruvad nad sundüürnikeks.
Hetkel on pealinnas korterijärjekorras 4500 sundüürnikku ning ligi poolsada muud hädalist. Tallinna elamumajandusameti elamuosakonna juhtaja Priit Pärtelpoja sõnul on sundüürnike järjekord püsinud 4500 kandis juba mõnda aega ja lühenemise märke ei ilmuta.
Vahepeal riigi poolt sundüürnikele eluaseme muretsemiseks antud nn EVP-laenust oli Kredexi eluaseme valdkonna juht Mirja Adleri sõnul oli küll abi, kuid raha ei jätkunud nii palju, kui seda oleks vaja olnud. Seetõttu polnud sundüürnikud nendega võrdses seisus, kes said oma korteri erastada, möönis ta.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.