• OMX Baltic0,04%305,15
  • OMX Riga−0,05%875,05
  • OMX Tallinn−0,83%1 902,81
  • OMX Vilnius0,45%1 186,29
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,15%8 781,29
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,54
  • OMX Baltic0,04%305,15
  • OMX Riga−0,05%875,05
  • OMX Tallinn−0,83%1 902,81
  • OMX Vilnius0,45%1 186,29
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,15%8 781,29
  • Nikkei 2250,25%39 270,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%95,54
  • 09.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aastat iseloomustas toiduainete kallinemine

2001. a keskmine THI kasv oli 5,8, teenused kallinesid 7,5 ja kaubad 4,9. Detsembri seisuga oli hinnatase kasvanud aastaga 4,2, kusjuures reguleeritavatel hindadel vaid 1,7 ja vabalt kujunevatel hindadel 5,2. See osutab, et eelmisel aastal mõjutasid hinnatasemeid märgatavalt välised ja monopoolsed (oligopoolsed) tegurid, kuid ka nõudluse tugevnemisel võis olla oluline mõju.
Eelmist aastat iseloomustas toiduainete üpriski tugev hinnatõus ? keskmiselt 8,3. Põhjused olid nii välised (impordipiirangud) kui ka sisemised (pakkumise puudujääk). Aasta II pooles võis küll märgata toidukaupade hinnatõusu aeglustumist, kuid detsembris kiirenes hinnatõus taas. 2002. aastal on oodata toiduainete hinnatõusu kasvu pidurdumist, kuigi tõenäoliselt jääb see suhteliselt tugevaks (olenevalt majandusarengutest kuni 4).
Tööstuskaupade hinnatõus oli möödunud aastal tagasihoidlikum ? keskmiselt 2,9, sealjuures kasvasid kulutused majapidamiskaupadele vaid 1,3 ja rõivastele 3,3. Prognoosi kohaselt jääb tööstuskaupade hinnatõus ka sel aastal üpris tagasihoidlikuks, võimalik, et hinnad lähevad mõneks ajaks isegi langusesse (detsembri aastane kasv oli 0,3).
2001. a iseloomulikuks jooneks oli transpordi- ja sidekulude langus aasta teisel poolel. Transpordikulud vähenesid märgatavalt IV kvartalis koos kütusehindade langusega. Aastakeskmisena kasvasid transpordi kulud 2,9, kuid detsembris olid kulutused 2000. a detsembriga võrreldes väiksemad 6,5. Sideteenuste- ja kaupade hinnad langesid möödunud aastal keskmiselt 2, põhjuseks eelkõige avanenud turg ja konkurents. Selle aasta alguses on oodata sideteenuste mõningast kallinemist, aga ka tarbimisstruktuuris toimuvaid nihkeid, mis hakkavad mõju avaldama alles 2003. a tarbimiskorvile ja hinnatasemetele.
Transpordikuludes on oodata hinnalanguse jätkumist aasta I pooles. Ühelt poolt on naftatoodete hinnad madalad, teisalt on vähetõenäoline, et enne oktoobrikuised kohalikke valimisi tõstetaks ühiskondliku transpordi hindu. Samas võivad konkurentsitingimuste muutused linnadevahelistel bussiliinidel soodustada kulude kasvu.
2001. a kasvasid kõige enam kulutused tervishoiule, keskmiselt 11 (eelkõige ravimid). Tõenäoliselt jätkub suhteliselt tugev hinnatõus ka sel aastal.
Eluasemekulutused kasvasid 9,9. Põhiliselt kütte-, elektri- ja üürikulud. 2002. a on oodata selle grupi teenuste osas märgatavat hinnatõusu (aprillist elekter, uuest aastast gaas, Tallinnas soojus jne). Mõnevõrra võib hinnatõuse pidurdada konkurentsi kasv kommunaalteenuste osutamisel. Väga tugev kasv nimetatud hinnagrupis mõjub pidurdavalt muude kaupade hinnatõusule.
2001. a kiirenes hinnatõus märgatavalt mitteesmatarbe?kaupade ja teenuste osas (vaba aeg, toitlustus, majutus, haridus, kultuurikulutused), mis osutab elanike jõukuse kasvule ja pakkumispoolsetele probleemidele (turismiteenused, mõnevõrra oligopoolne turg sektoris jne). Nimetatud kaupade-teenuste hinnatõus peaks sel aastal mõnevõrra pidurduma, kuid selle ulatus sõltub eelkõige oodatavate majanduseprobleemide tõsidusest.
Tuleval aastal võib oodata ca 3,6 THI kasvu (keskmiselt). Majanduse positiivsemate arengute puhul võib hinnatõus ulatuda 4,5ni ja halvemal juhul piirduda 2,8ga. 3,3st märgatavalt tugevam majanduskasv avaldaks survet toiduainete ning mitteesmatarbekaupade ja -teenuste hinnatõusule. Oluliselt tagasihoidlikum majanduskasv pidurdaks eelkõige reguleerimata hindade kasvu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.02.25, 13:07
Urmas Sõõrumaa: üks suurimaid väljakutseid on haridusreform
Olles tuntud edukate ettevõtmiste, haridusvaldkonna arendamise ja spordi eestvedajana, on Urmas Sõõrumaa käinud välja mitmeid julgeid ideid, mis seostuvad nii hariduse kui ka tervislike eluviiside edendamisega. Audentese 30. juubeliaasta raames jagas ta Äripäeva saates oma mõtteid haridusest, noorte liikumisharjumustest ning sellest, kuidas tagada tervem ja tugevam ühiskond.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele