• OMX Baltic0,44%293,53
  • OMX Riga0,15%868,36
  • OMX Tallinn0,39%1 841,97
  • OMX Vilnius0,02%1 143,56
  • S&P 5000,36%6 083,57
  • DOW 30−0,28%44 747,63
  • Nasdaq 0,51%19 791,99
  • FTSE 1001,21%8 727,28
  • Nikkei 2250,61%39 066,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,48
  • OMX Baltic0,44%293,53
  • OMX Riga0,15%868,36
  • OMX Tallinn0,39%1 841,97
  • OMX Vilnius0,02%1 143,56
  • S&P 5000,36%6 083,57
  • DOW 30−0,28%44 747,63
  • Nasdaq 0,51%19 791,99
  • FTSE 1001,21%8 727,28
  • Nikkei 2250,61%39 066,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,48
  • 09.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

G10 näeb majandust toibumas

Inglise keskpanga president sir Edward George ütles kõigi keskpankurite nimel, kes olid kogunenud Baselisse Rahvusvahelisse Arvelduspanka (BIS) oma traditsioonilisele kohtumisele, et pärast novembrit on majandusväljavaated märgatavalt paranenud. Ja ehkki lühemas perspektiivis jääb majandusareng nõrgaks, on maailma peamise majandusmootori USA majanduses aastavahetuse paiku langus peatunud ja sealt on hakanud tulema vastuolulisi, kuid märksa julgustavamaid signaale kui paar kuud tagasi. Kõige selle põhjal võib kinnitada, et tänavu käändub Ameerika majandus taas tõusule. Lootust lisab G10 arvates seegi, et Argentina kriis pole suutnud teisi riike nakatada ja raskustesse tõmmata.
Euroopa Liidu majanduskasv on taandunud väga väikseks, kuid ka siin loodetakse toibumist aasta teisel poolel. Jaanuari algul ütles Euroopa Keskpanga (ECB) president Wim Duisenberg, et eurotsooni kolmanda kvartali majanduskasv oli tagasihoidlik 0,1 ning samasuguseks jääb see tõenäoliselt ka neljandas ja selle aasta esimeses kvartalis. Tõus tuleb, aga millal, on ka tema hinnangul raske öelda, sest palju sõltub USAst. USA põhiprobleemiks peab Duisenberg kodumajapidamiste ja firmade suurt võlakoormat.
Põhjala analüütikud on USA väljavaadete suhtes muutunud õige optimistlikuks ning ennustavad, et see hakkab madalseisust tõusma lähikuudel, vedades kaasa ka Euroopa. Kõige lootusrikkam on Evli panga aktsiastrateeg Janne Sarvikivi, kes Soome Taloussanomates prognoosib USA majanduse toibumist juba esimeses kvartalis. Oma arvamuses toetub ta USAs avaldatud majandusindikaatoritele, mille kohaselt on kasvanud uute tellimuste arv, paranenud on tarbijate tulevikuusuindeks ja kasvavad eluaseme ehitamise laenud.
Nordea panga peaökonomisti Sirpa Walliuse hinnangul jääb USA majanduskasvu algus kevadesse ja Handelsbankeni peastrateegi Carlo Eräkallio meelest suvesse. Rahapoliitikas on intresside alandamine soodustanud eluasemelaenude võtmist, finantspoliitikas tehtud maksusoodustused peaksid samuti hakkama varsti mõju avaldama. Analüütikud usuvad, et Euroopa konjunktuur pöördub USA järel tõusule 2?5kuulise viivitusega.
Euroopa Liidu majanduskasv on paljus tingitud kahe suurima, Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse käekäigust. Saksa sisemajanduse kogutoodang (SKT) läks mullu kolmandas kvartalis 0,1 protsendiga langusse. Tänavu on aga majandusminister Werner Müller ennustanud teise kvartali majanduskasvuks 2 ja kogu aasta omaks 1. Prantsusmaa, mille eelmise aasta kolme kvartali majanduskasv oli tubli 2,1, loodab tänavu saavutada samuti üheprotsendilise majanduskasvu ja niimoodi majanduslangust üldse vältida.
Kuid G10 riigid rõhutavad: seni pole siiski kadunud oht, et majanduse toibumine ei pruugi teoks saada. Sellisel juhul peavad USA ja Euroopa sir Edward George?i sõnul jätkama baasintresside alandamist.
USA investeerimispanga Citigroup peaökonomist Kim Schoenholtz ütleb Briti ärilehes Financial Times, et keskpankurite avaldus on viimaste kuude optimistlikumaid. Ta loeb sealt välja seisukoha, et keskpankurite arvates on praegused intressid piisavad majanduskasvu tagamiseks, ning et nende alandamist jätkatakse vaid tõsise vajaduse korral.
Pole kahtlust, et jätkub dollari ja euro võitlus mõjujõu pärast, eriti nüüd, kus euro on pärast kolme virtuaalaastat arveldusrahana tulnud käibele ka sularahana. Seni pole euro suutnud ühisturgu muuta dünaamiliseks kasvupiirkonnaks, aga selles pole süüdi ühisraha, vaid pigem tegemata reformid. Reservvaluutana pole euro dollariga konkureerimisel seni lootusi täitnud: ehkki euro on haaranud Saksa margalt maailma suuruselt teise reservvaluuta staatuse, jääb ta dollarile suhtega 1:5 seni selgelt alla.
Palju on viimasel ajal arutatud ja analüüsitud euro suhtelist nõrkust dollari suhtes ning esitatud mitmeid põhjusi, millest, nagu nüüd selgub, ei pea ükski eriti paika. Nendena on mainitud USA suuremat SKT kasvu, paremat tootlikkust ja USA keskpanga usaldusväärsust. Esimene langes ära, kui USA läks enne Euroopat langusse, teiseks selgus, et aastail 1990-2000 edestas hoopis Euroopa Ameerikat tootlikkuse kasvu poolest: kasv vastavalt 1,9 ja 1,6 aastas, kolmandaks on selgunud, et Euroopa Keskpank on pälvinud üleliia kriitikat, sest tema poliitika pole olnud USA keskpanga omast märkimisväärselt karmim.
Võib-olla on õigus hoopis neil analüütikutel, kes ütlevad, et euro oli algul lihtsalt ülehinnatud ja on kukkunud vastaspositsiooni. Seni pole Euroopa pidanud euro nõrkust kahetsema, see on soodustanud eksporti ja hoidnud majanduskasvu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.02.25, 16:49
Tipptegijad: bürokraatiale tuleb läheneda radikaalselt
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele