Tallinna eesmärk pole linna rahadega vanad majad korda teha, vaid ärgitada majaomanikke ja ühistuid ise initsiatiivi üles näitama.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti linnakujunduse osakonna juhataja Leele Välja ütleb, et projekt propageerib eelkõige vanade majade säästlikku ja keskkonnasõbralikku renoveerimist. Miljööväärtuslike piirkondade väljaselgitamine toimub ka teistes Eesti linnades, kus on kavas käivitada või juba käivitatud Tallinna puitelamute korrastamise pilootprojektiga analoogsed projektid.
Tallinna miljööväärtuslikud piirkonnad valis välja töögrupp, mis otsuse langetamisel võttis aluseks elamukvartalite ajaloolise tausta ja terviklikkuse. Terviklikkus tähendab eelkõige seda, et kvartali tänavatevõrk, haljastus ja hooned moodustavad kokku ühtse miljöö.
Nende kriteeriumide alusel on praegu Tallinnas eristatud kaheksa miljööväärtuslikku piirkonda: Kassisaba, Kadriorg, Kalamaja, Pelgulinn, Süda-Tatari, Kodu ja Veerenni tänava piirkond, Rotermanni kvartal ning Nõmme aedlinn.
Lisaks fassaadi- ehk värvipasside tegemisele, soodushinnaga värvide ostmise võimalusele ja uste tasuta restaureerimisele töötavad projekti koordineerijad uute pakkumiste kallal. Kavas on hakata välja andma ka auhinda kõige ilusamini restaureeritud majale. Värvipass koostatakse elanikele ja majaomanikele tasuta, linnakujunduse spetsialisti Epp Lankotsi sõnul on selle maksumus kultuuriväärtuste ametile aga 4000 krooni.
Värvipassi alusel saab Sadolini ja Baltic Colori tooteid müüvatest poodidest keskkonnasõbralikult toodetud, nn traditsioonilisi fassaadivärve 20-lise allahindlusega. Kuna sellised värvid on tavalistest värvidest kallimad, siis peale hinna võidab ostja ka kvaliteedis. Soodustus kehtib ka katusepleki värvidele.
Kui värvipass väljastatakse igaühele, kes küsib, siis uksi koos varikatustega korrastatakse selekteeritult. Restaureeritavate välisuste arv sõltub piirkonna suurusest ning ukse ajaloolisest väärtusest. Lisaks sellele saavad välisukse renoveerimise osaliseks vaid need majad, millele pole ette pandud ühtegi plastakent.
Uksi restaureerivad koostöös Kultuuriväärtuste Ametiga Ennistuskoda Kuukaar, AS Tsunftijänes ja ning puidurestauraator Ermo Lehemaa. Ukselingi ja luku peavad majaelanikud siiski ise ostma. Majaga tegelev töögrupp määrab ära vaid sobiva lingitüübi. Käesoleva projekti raames korda tehtud erksavärviline klaasidega uks rõõmustab möödujate ning majaelanike silmi näiteks Vabriku 25.
Kampaaniate korraldamisel liigub Kultuuriväärtuste Amet piirkonniti, projekti kestvus ei ole kindlalt paika pandud. Taotluse võib esitada varakult, määrates ära soovitava soodustuste saamise aja, aga ka siis, kui renoveerimistööd maja juures juba teoksil. Värvipassi ja ukse restaureerimist võivad taotleda jätkuvalt ka Kalamaja elanikud ning majaomanikud, kelle piirkonnas kampaania on juba lõppenud. Epp Lankots selgitab, et soodustusi küsida tasub alati ning küsija suu pihta ei lööda.
Võib öelda, et huvi värvide ostmise vastu on projekti ?Vana maja korda? raames olnud elav, kuid teoks on saanud siiski veel vähesed näited. Projekt algas suhteliselt ettevaatlikult, inimeste teadlikkuses on mõra sees. Oma osa mängib 100-aastase hõnguga materjalide kõrgem hind ja et allhankijate poolt renoveeritavate majade puhul on pearõhk ikkagi kasumil.
Kalamajas kasutati nn traditsioonilisi fassaadivärve, mis on tehtud linaõli baasil. Kuna tänapäeval ei lubata tootmises täpselt samu komponente kasutada, millest kodusel teel värvi keedeti, on tehnoloogia suhteliselt kallis.
Probleeme projektiga ?Vana maja korda? tekitab ka Tallinna suurus ja reklaami rohkus: inimesed ei suuda neile vajalikke pakkumisi infotulvast välja selekteerida. Samalaadsed projektid mujal Eesti linnades on olnud väga edukad.
Autor: Selene-Rete Rebane
Seotud lood
Alanud aasta tõotab tulla väikeinvestorite jaoks tegus, sest turge juhivad mitmed tehnoloogilised uuendused, regulatiivsed muudatused ja makromajanduslikud suundumused. Freedom24 analüütikud annavad näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.