Kodumaise palgi keskmine kaalutud hind on praegu 700?750 krooni tihumeetri eest. Importpalgi eest maksavad saetööstused keskmiselt 800?850 krooni.
?Kodumaise palgi hinnad on juba laes, üle ei ole võimalik maksta,? ütles ASi Toftan juhataja Tiit Kolk. ?Vastasel juhul tuleb hakata mõtlema tootmismahtude vähendamise peale.?
Kolgi sõnul saab importpalgi eest maksta praegu kõrgemat hinda seetõttu, et importpalgi osakaal on suhteliselt väike. Eesti saetööstus impordib 15?20 protsenti vajalikust toormest. Suurem osa importpalgist pärineb Venemaalt.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve hinnangul ei ole Eesti metsavarujad Venemaa palgi ärakukkumisel eriti suured võitjad. ?Kolmveerand Eestis varutud saepalgist käib läbi suurte metsavarumisfirmade, nagu näiteks Sylvester ja Forestex, kellele kuulub arvestatav osa sae- ja puidutööstusest,? ütles Talijärv. ?Nad ei hakka ometi kontserni sees hinnaga lööma.?
Venemaa tollikomitee eelmise aasta 19. oktoobri käskkiri nimetas piiripunktid, läbi mille tohib Venemaalt auto- või raudteetranspordiga välja vedada ümarpalki ja mitmeid teisi puiduga seotud kaubagruppe. Nimekirja on kantud 107 piiripunkti alates Soomest kuni Kaug-Idani välja, kuid nende hulgas ei ole ühtki piiripunkti Eestiga. Käskkiri, mis ametlikult avaldati 29. detsembril, jõustub 30 päeva pärast avaldamist ehk 28. jaanuaril.
Venemaa keeld vedada puitu Eestisse raudtee- ja autotranspordiga tähendab eelkõige suurt äri puitu vedavatele laevnikele. ?See oleks meile suurepärane maasikas,? ütles Pärnu ja Tartu sadama põhiomanik Rein Kilk. ?Meil ei oleks selle vastu mitte midagi, kui lisaks laevadele, mis veavad praegu Pärnu sadama kaudu puitu välja, hakkaksid saabuma palke Eestisse vedavad laevad.?
Kilk, kes on aastaid võidelnud laevaühenduse taastamise eest Tartu ja Pihkva vahel, on käivitamas Suure-Jaanis suurt saetööstust, mille äriplaan seisneb Venemaa toorme vääristamises. Kilk on valmis Tartu jõesadama praamidega tooma Pihkva oblastist puitu niipea, kui Eesti ja Venemaa kirjutavad alla Peipsi rahvusvahelise laevaliikluse korraldamise lepingule.
Andres Talijärve sõnul võib Venemaa importpalgi ärakukkumine kõige valusamalt lüüa välisinvestorite plaani rajada Eestisse või Lätisse tselluloositehas. ?Tselluloositehase rajajad arvestavad alati lähipiirkonna toormega, mis aitab toormeriske maandada,? seletas Talijärv. Tema andmeil on näiteks Pihkva oblasti metsades 60 protsenti tselluloosiks sobilikku lehtpuud, millega seal midagi peale ei osata hakata.
Tiit Kolgi sõnul on Eesti saetööstuse jaoks halb asi juhtunud õnneks siiski ajal, mil saetööstus Venemaa palki ei vajagi, sest Eestis suudetakse praegu palki piisavalt varuda. ?Palgiimport Venemaalt on meie jaoks kogu aeg olnud justkui kaart tagataskus, mida saab kasutada stabiilse palgivoo tagamiseks,? rääkis Kolk. ?On aega, et arendada importpalgi hankimiseks teisi projekte, näiteks Läti ja Valgevene suunda.?
Kolgi sõnul võis Venemaa palgi väljaveo Eestisse kinni keerata seetõttu, et püüda haavata üht kõige kiiremini kasvavat majandusharu Eestis. ?Viimastel aastatel on puidutööstuse mahud oluliselt kasvanud ja osaliselt Vene palgi arvel,? lisas Kolk.
Äripäeval ei õnnestunud eile saada Venemaa tollikomiteest kommentaari. Vene Föderatsiooni Eesti saatkonna ametnik ütles, et küsimusega tegeldakse, kuid ametlikku seisukohta saatkonnal veel ei ole.
Eesti välisministeeriumi pressitalituse büroo pressisekretäri Anneli Kimberi kinnitusel on ministeerium tegevuskava välja töötanud ning vajalikud dokumendid on koostamisel. ?Loodame lahenduse leida lähiajal,? lisas Kimber.
Väliskaubandusspetsialistid on juhtinud tähelepanu sellele, et Venemaa tollikomitee käskkiri on vastuolus WTO põhiprintsiipidega, mille kohaselt tuleb kõiki riike käsitleda võrdselt ning ei tohi kehtestada kauba väljaveol piiranguid.
Pihkva oblasti asekuberneri Vladimir Blanki sõnul on Venemaa tollikomitee käskkiri Peterburi sadamate lobby-töö tulemus, edastas eile Pihkva uudisteagentuur. ?Tolli otsus pole majanduslikult põhjendatud ning varem või hiljem see muudetakse,? ütles Blank ning kinnitas, et oblasti administratsioon astub kindlasti selles suunas vajalikke samme.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.