Praegu majanduskriisis vaevlev Argentina oli Eesti üks eeskuju rahareformi läbiviimisel. Argentinas toimuv on maailmas andnud uut hoogu valuutakomitee süsteemi kritiseerijatele. Argentina kriisi kajastades viidatud ka Eestile.
Äripäeva hinnangul ei ole Argentina majanduskriisi peamiseks põhjuseks valuutakomitee süsteem ja liberaalne majanduspoliitika, vaid riigi ohjeldamatu laenamine. Seetõttu ei ole ka põhjust karta, et Argentinas praegu toimuv võib tulevikus korduda Eestis.
Eesti valitsused on ajanud konservatiivset eelarvepoliitikat ja meie riigi laenukoormus on väike. Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul ei sõltu erinevalt Argentinast Eesti riigi kulude finantseerimine välislaenust, vaid otseinvesteeringutest.
Argentina on Eesti poliitikutele ja omavalitsustegelastele heaks õppetunniks. Kindlasti väheneb nüüd nende hulk, kes nõuavad riigi või kohalike omavalitsuste laenukoormuse suurendamist ning propageerivad eelarvedefitsiiti ja maksukoormuse kasvu.
Tegelikult mõjus valuutakomitee süsteemile üleminek Argentina majandusele samapositiivselt kui Eestile meie rahareform. Peeso sidumine dollariga tähistas hüperinflatsiooniajastu lõppu ning kiire majanduskasvu algust.
Tagantjärele Argentina 1991. a rahareformi hinnates on peetud veaks seda, et Argentina kehtestas vahetuskursiks üks peeso ühe dollari vastu. Majandusteadlane Olivier Blanchard kirjutas 21.detsembri Äripäevas, et Argentina ja USA majandusvõimsus ja -struktuur on niivõrd erinev, et peesot ei saa võrdsustada dollariga. Argentina edukas areng lõi kõikuma 1999. aastal, mil suurim kaubanduspartner Brasiilia devalveeris oma valuuta reaali üle 40. Tagajärjeks oli Argentina peamise ekspordiartikli toormaterjalide hinna järsk langus. Samas aga dollar kallines. See oli ränk löök Argentina eksportööridele.
Fikseeritud kurss ei võimaldanud muuta intresse ega vahetuskrussi, millega üritatakse langusperioodil eksporti ja majandust stimuleerida. Samuti takistasid tugevad ametiühingud ettevõtetel tööjõukulusid vähendada. Investorid ei usaldanud enam Argentinat, kreeditorid nõudsid Argentinalt kuni 50 ulatuvaid intressimäärasid, mis muutis uute laenude võtmise valitsusele peaaegu võimatuks. See kõik sundis Argentinat valuutakomitee süsteemist loobuma ja minema üle ujuvale vahetuskursile. Eesti olukord on teine. Meie usaldus kreeditoride silmis püsib kõrge. Seda peegeldab riigireiting. Meie eksportööride olukord Argentinaga võrreldes erineb samuti oluliselt. Eesti kroon on seotud euroga ja 70 meie ekspordist läheb Euroopa Liitu.
?Valuutakomitee süsteem on rakendatav, kui sellega kaasneb õige majanduspoliitika,? kommenteeris uudisteagentuurile Reuters Barclay panga arenevate turgude analüütik Jake Moore. Süsteemi toimimise eelduseks on tugev maksebilanss, range eelarvepoliitika ning vahetuskursi sidumine õige valuuta või valuutakorviga. Eesti on kõik need eeldused täitnud ja seetõttu ei ole meil põhjust ka karta, et Argentinas toimuv võiks Eestis korduda.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.