Justiitsministeeriumis küpseb idee liita paari aasta jooksul kohtutäituri tegevusele juurde ka pankrotihalduri roll, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Sellisel juhul kohtutäiturite arv mõistagi kasvab,? märkis justiitsministeeriumi tsiviiltäitetalituse juhataja Kadriann Ikkonen. ?Pankrotihalduri funktsioonide liitmine kohtutäiturile oleks otstarbekas eeskätt kulude kokkuhoiu mõistes, kulutused on just pankrotipesa arvel väiksemad.?
Ei usu muidugi, et pankrotihaldurid ideesse hästi suhtuvad, möönis Ikkonen. ?Idee teostumiseni läheb aega kaks-kolm aastat.?
?Kõrvaltegevusalasid peaks lisama järk-järgult, need ei tohiks ületada 20 protsenti kogutegevusest,? ütles Ikkonen. ?Vastasel korral leiab keegi, et just kõrvaltegevused on lihtsamad.?
Ikkoneni sõnul on Prantsusmaal kohtutäituri funktsioonide hulgas kindlustuse vahendamine ning õigusabi. ?See võiks nii olla ka siin,? lausus ta. ?Prantsusmaal moodustavad kõrvalalad kohtutäituri kogutegevusest umbes 30-40 protsenti.?
?Arusaamatu on aga, kuidas lahendada sellisel juhul ettevõtte majandustegevuse juhtimist ja tervendamist,? kommenteeris pankrotihaldur Arno Mägi.
Mägi sõnul toob uus süsteem tõenäoliselt kaasa vara lausmüügi. ?Pankrotihalduri ülesanne on ka ettevõtte potentsiaali säilitada, see ei ole lihtsalt vara müük.?
?Mina paneks siis ameti maha,? ütles Mägi.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.