Ehkki Laar on läinud, on elektrijaamadega seotud probleemid jäänud. Tõsi, NRG lepingutega Eestit ähvardanud surve alt oleme selleks korraks ehk pääsenud, kuid seni, kuni konkurentsi ja tarbijate huve esindama seatud energiaturu inspektsioon ei ohjelda monopoolses seisundis Eesti Energiat (EE), ei saa me olukorda pidada normaalseks.
NRGga seoses on rida asju, mida uus valitsus peab tegema ja millest teised võiksid õppida. Teatavasti alustas EE Narva elektrijaamade renoveerimise ettevalmistustega juba eelmise aasta alguses, sõlmides seejärel mahuka töövõtulepingu ehitushiiglase Foster-Wheeleriga. Projekti rahavoogude planeerimisel arvestati nii Narva elektrijaamade 49 protsendi aktsiate eest NRG-lt laekuva veidi enam kui ühe miljardi krooni kui veel heaks kiitmata elektritariifide tõusust laekuvate lisarahadega. Ehk teisiti öeldes: karu nahka asuti jagama enne, kui karu lastud.
Vaevalt, et leidub tõsiseltvõetavaid argumente, õigustamaks sellist orastel lepingu sõlmimist. Nagu ka ei tasu arvata, et terminaatorlusega ei peaks kaasnema vastutust. Paraku on leping jõus ja seetõttu raske mõista Laari tagasiastumisejärgset seisukohta jätta 1. aprillile kavandatud elektri hinnatõus üldse ära. Muidugi, sellega lükkab Laar ümber sõnad, mille kohaselt planeeritud hinnatõus ei olnud mõeldud eelkõige NRG ?viljastamiseks?.
Kahjuks kaasnevad tagantjärele tarkustega tõsised lisakulud nii EE-le kui maksumaksjale. Viimasel on viimane aeg õppida: tuulelipuna käituvat peaministrit ei saa Eesti endale edaspidi lubada. Tõsiselt tuleks kaaluda püsitasude ärajätmist ja sellega EE vabastamist koomilisest sotsiaalelektri tootmise kohustusest. 90 miljoni kroonine tulude vähenemine poleks EE rahavoogude kontekstis eriti märkimisväärne kaotus. Seda enam, et kavandatav diferentseeritud püsitasude rakendamine tähendaks suuri administreerimiskulusid ja arusaamatusi asjaosalistele. Kärpida oleks vaja ka juba tariifide kooskõlastamise ajal protestitud tarbijagruppide ja hinnapakettide tariife, kus kavandatud tõus ulatub 35?70 protsendini.
NRG kõrvalejäämisega kaasneb kaks muudatust. NRG tugirahata võtab rekonstruktsioonikava kindlasti rohkem aega. Selle kompenseerimiseks on mainitud riigi garantiiga täiendava laenu võtmist. See ei pruugi pikemas plaanis olla hädavajalik, sest ka Euroopa keskkonnanõuete rakendamist on võimalik ajatada. Rekonstrueerimiskava oli tuletatud pigem NRG soovidest kui Eesti energeetika arengukavast ja elektrijaamade vajadustest.
Teisalt kordan varasemat seisukohta: seoses NRG kõrvalejäämisega väheneb vajadus rekonstrueerimisraha, s.h laenuraha järele. Miks? Kokkulepetele kohaselt on NRG-le tagatud nende 4,5 miljardi krooniselt investeeringult 12-line tootlus. Lihtne arvutus näitab, et see tähendaks NRG-le 4,5 miljardi krooni laenuraha sissetoomise eest ligi 4 miljardi krooni (see summa ei ole diskonteeritud 15 aasta perioodile) dividendidena väljaviimise võimaldamist. Diskonteerides reaalsel ajateljel aga NRG 4,5 miljardit (sellegi raha kasutamine toimuks pikema aja vältel), selguks, et Eesti võit kogu tehingust osutuks pigem kaotuseks.
Ehkki ettevalmistustööd on toimunud EE üldkoosoleku (majandusminister) suunamisel ja nõukogu kontrolli all, oleks otstarbekas läbi viia NRG juhtumit üldistav revisjon. Seda enam, et Eesti pool on viimase kolme aasta jooksul NRG huvides kulutanud üle 50 miljoni krooni. Avalikkust huvitab, mis kuludega on tegu, millised on veel ees.
Ühe revisjoni tegija kandidaadina olen kuulnud erastamisagentuuri kunagise peakonsultandi ja Eestit aastaid kohusetundlikult teeninud Herbert B. Schmidti kaasamisest. Tema ajal ei varjutanud agentuuri lakkamatud skandaalid. Ehkki olen Eestisse kalastama meelitatud välisnõustajate ja riiulifirmade suhtes allergiline, toetaksin seda ettepanekut. Siseauditi sajaprotsendilisele objektiivsusele ei saa loota üksi seetõttu, et EE on pika NRG protsessi vältel liialt era(välis)huvidest läbi kasvanud.
Hinnata tuleks kulutuste otstarbekust ja EE suutlikkust juba sõlmitud lepingutega toimetulemisel, samuti Narva Elektrijaamu nii nende erastamise kui maailma energiaturgudel toimuvate arengute kontekstis. Meie nõustamistraditsioone silmas pidades teeks Schmidt seda sümboolse tasu eest.
Kui jutt juba nõustajatele läks, defineeriksin lõpetuseks ka Laari juhitud valitsust. See on: vähese ettenägemisvõimega lapsemeelne võim (mis pigem lisas kui lahendas probleeme) pluss elegantse ettenägelikkusega ülemakstud välisnõustajad. Mina ei ole öelnud, et see võib olla Laari mõningase välisedu põhjus.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.