Sooja ja elektri koostootmise (SEK) võimalusi meie energeetikas on aeg-ajalt arutatud, kahjuks pole peale kolme väikese gaasimootori baasil koostootmise Tartus, Kundas ja Põlvas alates IRU Soojuselektrijaama ehitamisest 21 aastat tagasi Eestis midagi märkimisväärset ette võetud.
Elektri tootmine koos soojusega on efektiivseim tootmisviis ? võimaldab riigil säästa ligi 30 kütusest võrreldes nende eraldi tootmisega. Samavõrra vähendaks see keskkonnakahjustusi. Seetõttu pole SEK-jaamade arendamine niivõrd energiafirmade, kuivõrd riigi ülesanne.
Pole siis ime, et lisaks Põhjamaadele, kus koostootmise abil toodetakse 65-80 kaugkütte soojusest, on väikeste SEK-jaamade areng teistes ELi riikides viimasel ajal olnud kiire. Jaamade abil kaetakse Saksamaal ja Itaalias 75, Hollandis 90 ja Kreekas 100 kaugkütte soojusest.
Põhiliselt on tegu väikejaamadega elamute, hotellide, puhkekeskuste ja ettevõtete tarvis, ning elektrit ja soojust toodetakse neis gaasimootorite (ka miniturbiinide) abil. Enamik riike subsideerib SEK-jaamade rajamist.
Miks siis asjad Eestis ei arene? Kas SEK-jaam pole majanduslikult tasuv? Uuringud näitavad, et pea kõikjal on võimalik toota elektrit enam-vähem samal tasemel Eesti Energia 2000. a tootmishinnaga. See tähendab, et soojuse hind elanikele SEK-jaama puhul ei tõuse ega alane. Seega ei toimuks mingit soojuse hinna doteerimist elektri abil. Võrreldes EE lähituleviku tootmishinnaga (42-50 senti/kWh), jääks SEK-jaamade tootmishind üldjuhul soodsamaks. Energiaseadus soosib taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjat ? sätestab ostukohustuse ja soodushinna. See peaks soodustama vähemalt puidukütusel SEK-jaamade teket.
Paraku paneb sama seadus taastuvenergiale raamid ? vaid kuni 2 tarbimisest! Niipea, kui taastuvenergiat toodetakse rohkem, soodushind enam ei kehti. Hind tuleb sel juhul kokku leppida EEga. Selle tulemusel näiteks Põlva SEK-jaam (küll gaasikütusel, ehitati Taani abirahaga) suleti ? EE oli neilt nõus ostma elektrit hinnaga 27 senti/kWh.
ELi riikide energiafirmad, kes soovisid ühisrakendusprojekti kaudu finantseerida meie biokütustel töötavate SEK-jaamade projekte (nt Tartu SEK), kaotasid huvi, kui olid lugenud meie energiaseadust ? see ei taga nende hinnangul taastuvenergiale pikka iga.
Oleme seega pannud end kummalisse olukorda. Näeme kohutavat vaeva, kulutame tohutult ressursse, rikume seadusi ja poeme või nahast välja, et toetada pidevalt ja ülemäära kallinevat põlevkivi. Samal ajal piirame kõikvõimalike vahenditega odavamate ja loodust säästvamate energiatootmiste arengut. Energeetika arengusuunad näevad ette põlevkivienergeetika kestmise veel vähemalt paarikümneks aastaks. Ja mis saab edasi? Kas paneme aastal 2020 jaamad kinni ja ostame kogu elektri väljast? Või hakkame alles siis mõtlema, mida edasi teha?
Uute tootmisvõimsuste ehitamine meile vajaliku ca 2500 MW ulatuses maksab 63 mld krooni ringis. Kui soovime 20 aastaga energiatootmist uuendada, tuleks meil juba praegu igal aastal investeerida üle 3 mld krooni. Õigete investeerimisotsustega viivitamine muudab selle ainult kallimaks.
Kui nii, siis mida ootame? Ja miks me takistame neid, kes suudaksid ja tahaksid osa neist investeeringutest oma õlgadele võtta. Majanduslikult soodsamaid protsesse pole võimalik lõputult pidurdada. Arukam on arendada koostööd ja alustada sellega kohe. EE võiks olla eestvedajaks taastuvenergia projektides. Väikest viisi ja enda kahjuks on sellega ju ka alustatud.
Kuid ka SEK-jaamade rajamisel on koostööks suured võimalused. Gaasikütusel SEK-jaamad suudaksid töötada ainult elektri tipptarbimise ajal, sest koostoodetavat soojust (erinevalt elektrist) on võimalik akumuleerida. Just tipptundideks elektri tootmine põlevkivi baasil tuleb EEle väga kallilt kätte, seetõttu võiks ta pakkuda võimalikele partneritele tasuvat hinda. Sel kombel toimub Taanis sadade väikeasulate SEK-jaamade koostöö suurte energiafirmadega. Ja kõik pooled on rahul.
Biokütusel SEK-jaamade rajamist tuleks soodustada riiklikult. Tegu on ju taastuva energiaga, millele pole tõsist alternatiivi. Jaamade võimsust piirab linnade keskmine soojusvajadus, majanduslikult ei tasu ehitada võimsamaid jaamu. Sellised jaamad ei suudaks toota enam kui 15 Eesti praegusest elektritarbimisest.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.