• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,72%6 069,47
  • DOW 300,37%44 468,43
  • Nasdaq 1,13%19 743,3
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,04
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,72%6 069,47
  • DOW 300,37%44 468,43
  • Nasdaq 1,13%19 743,3
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,04
  • 11.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valuutakomitee toetajad muutunud ebakindlamaks

Argentina majanduskriis on muutnud ebakindlaks valuutakomiteed toetanud rahandusspetsialistid. Varem valuutakomitee süsteemi toetanud Euroopa Komisjoni nõunik Lars Jonung ütles Argentina majandusprobleemidele viidates, et valuutakomitee süsteem on osutunud ebapiisavaks. Jonung avaldas Dagens Industrile arvamust, et Argentina kriisi taustal ohustavad raskused ka teisi valuutakomitee süsteemi kasutavaid riike ? Eestit, Leedut ja Hongkongi. Jonungi hinnangul on nimetatud riikidel küll parem eelarvedistsipliin kui Argentiinal, kuid nad peavad arvestama spekulatiivsete rünnakutega oma rahvusvaluutade vastu.
Lisaks Argentinale on fikseeritud kursiga hätta jäänud ning valuutad devalveerinud Mehhiko, Tai, Indoneesia, Korea, Venemaa, Brasiilia ja Türgi.
___________________________________________
Valuutakomitee veendunud pooldajat, ka Eestit nõustanud John Hopkinsi ülikooli professorit Steve Hanketit, Argentina krahh ei kõigutanud. Küll aga kinnitas see, et lahendus sobib pigem väiksematele riikidele, kus kaubandus on seotud ühe suure partneriga ning valuuta seotud selle partneri valuutaga. Argentina peeso oli seotud USA dollariga kursiga 1:1. USA osakaal riigi kaubanduspartnerite seas jäi alla 20.
Valuutakomitee süsteemi toetajate hinnanagul peituvad Argentina majandusporbleemid pillavas eelarvepoliitikas ja suurtes võlgades. Fikseeritud vahetuskursipoliitika ei takistanud laenamist, millega võlakoormus kasvas üle pea. Argentina oli sunnitud 141 miljardi dollarilise välisvõla külmutama.
Mitmed majandusteadlased on arvamusel, et Argentina oleks pidanud valuutakomitee süsteemist loobuma varem. Fikseeritud vahetuskurss aitas saada jagu hüperinflatsioonist. Pärast inflatsiooniprobleemi lahendamist oleks tulnud minna üle ujuvale vahetuskursile.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele