• OMX Baltic0,78%307,41
  • OMX Riga−0,15%874,22
  • OMX Tallinn0,54%1 918,68
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,29%8 757,65
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,16
  • OMX Baltic0,78%307,41
  • OMX Riga−0,15%874,22
  • OMX Tallinn0,54%1 918,68
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,29%8 757,65
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,16
  • 11.01.02, 10:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Interneti puudumine rahvaraamatukogudes on seadusevastane

Riigikontroll auditeeris, kuidas on rahvaraamatukogud varustatud avalike internetipunktidega, ning leidis, et kuigi avaliku teabe seaduse kohaselt pidi selle aasta alguseks olema internetipunkt igas rahvaraamatukogus, on selleta siiski üle poole raamatukogudest.
Riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori halva koostöö tõttu andis rahvaraamatukogude internetiseerimise eest vastutav Kultuuriministeerium 2001. aastal planeeritud 262 internetipunkti asemel käiku ainult 46 punkti.
Eriti suur mahajäämus on tekkinud Pärnumaal, Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal. Nendes maakondades saab internetti kasutada ainult igas neljandas rahvaraamatukogus.
Samas võib tuua ka positiivseid näiteid. Hiiumaal ja Tartumaal on kohalike omavalitsuste, riigi ja erastruktuuride koostöös peaaegu kõik rahvaraamatukogud juba internetiseeritud. See näitab Riigikontrolli hinnangul, et probleem ei ole mitte internetiühenduse loomise keerukuses, vaid pigem oskuses mobiliseerida ressursse ja teha koostööd ühise eesmärgi täitmise nimel.
Riigikontroll peab kehva olukorra peamiseks põhjuseks seda, et Kultuuriministeerium on küll taotlenud raha rahvaraamatukogude infotehnoloogilise infrastruktuuri väljaarendamiseks, kuid pärast riigieelarve vastuvõtmist on selle raha osatähtsust riigieelarvega kinnitatud IT-kulutustes tunduvalt vähendanud. Samuti on IT-eelarvest tehtud pidevalt kulutusi, mis sinna ei kuulu. Riigikontroll ei vaidlusta teiste kulutuste vajalikkust, küll aga meetodit, kus üheks otstarbeks ette nähtud raha kasutatakse hoopis teistel eesmärkidel ja seetõttu jääb täitmata valitsuse poolt prioriteetseks tunnistatud ülesanne.
Mahajäämust rahvaraamatukogude internetiseerimisel on Riigikontrolli hinnangul võimalik kiiresti likvideerida, kui Kultuuriministeerium tagaks, et raamatukogude andmeside loomist finantseeritaks kooskõlas rahvaraamatukogude seadusega, kohalikud omavalitsused valmistaksid ette turvalised ruumid ja kindlustaksid internetipunktide edasise hoolduse ning sihtasutus Vaata Maailma aitaks sisustada punktid vajaliku tehnikaga. Rahandusministeerium peaks aga eelnevalt analüüsima maksuseaduste muudatuste mõjusid, mis võivad internetiseerimist pidurdada või selle hoopiski peatada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 14:17
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Trumpi memecoin ehk kuidas saada hakkama krüptouniversumis
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele