Mitteametlikke kanaleid pidi on Eesti välisministeeriumisse saabunud esialgne informatsioon, et Venemaa tollikomitee käskkirja puhul võib tegu olla koostaja tehnilise veaga, ütles välisministeeriumi pressitalituse büroo pressisekretär Anneli Kimber.
Tegemist ei ole ametliku teatega. ?Välisministeerium pöördub ametliku järelepärimisega Vene tollikomitee poole,? sõnas Kimber. ?Loodame saada niipea, kui võimalik mitteametlikule infole kinnitust ning taotleda Eestiga piirnevate piiripunktide lülitamist loetellu.?
Venemaa tollikomitee eelmise aasta 19. oktoobri käskkiri nimetas piiripunktid, läbi mille tohib Venemaalt auto- või raudteetranspordiga välja vedada ümarpalki ja mitmeid teisi puiduga seotud kaubagruppe. Nimekirja on kantud 107 piiripunkti alates Soomest kuni Kaug-Idani välja, kuid nende hulgas pole ühtki piiripunkti Eestiga. Venemaa tollikomitee käskkiri peaks jõustuma 28. jaanuaril.
Venemaa keeld vedada puitu Eestisse maismaad pidi on ajanud ärevusse Eesti Raudtee ja Eesti metsatööstuse, mis impordib umbes viiendiku vaajlikust toormest Venemaalt.
?Venemaa tollikomitee käskkirja üle on rahulolematust üles näidanud ka Venemaa mitme piirkonna eksportöörid,? ütles Eesti Raudtee turundusteenistuse veotingimuste juht Ülo Hunt. Tema andmeil veetakse Eestisse puitu peamiselt Arhangelski, Peterburi, Pihkva ja Novgorodi ümbrusest.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.