• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 14.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ebastabiilsus kasvas

Möödunud nädala alguses sai läbi börsi esimene viispäevak (aasta viis esimest kauplemispäeva). Vaadates tagasi USA aktsiaturu ajalukku, öeldakse, et kui see periood lõppeb plussis, sulguvad aktsiahinnad ka aasta lõpus plussis, selgub Stock Trader?s Almanacist. Peamised aktsiaindeksid lõpetasidki viispäevaku väikeses plussis.
Nädala keskpaigas võtsid maad võtsid kartused, et aktsiaturg on liikunud majanduse võimalikust taastumisest juba sedavõrd ees, et majanduse taastumise ootused on juba aktsiahindadesse arvestatud ning seetõttu aktsiahinnad kõrged.
Argentina devalveeris oma rahvusvaluuta peeso. Võiks ju küsida ? mis see meisse puutub. Kui mõelda laiemalt kui mõjudest Argentinale, kuhu välimaistel firmadel on raske kaupu eksportida, siis ühe valuuta devalveerimine võib kaasa tuua ahelreaktsiooni. Kui ühe kauba hind on kahes eksportivas riigis võrdne ning ühe kulud langevad devalvatsiooni tõttu 30 võrra, siis kumma riigi eksport kannatab? Teise riigi oma. Isegi kui Argentina devalveerimisel pole otsest mõju USA aktsiaturgudele, välja arvatud Argentinasse müüvad firmad või seal tegutsevad firmad, kasvatab see rahanduslikku ja poliitilist ebastabiilsust maailmas. Ükskõik mis maailmas nurgas toimuv on juba tükk aega kõigi probleem.
Tuumarelvi omavate India ja Pakistani võimalik sõjaline konflikt muutus möödunud nädalal taas ägedamaks. India vägede ülemjuhataja teatel on nende väed valmis sõjategevuseks, kuna välja on kujunenud sõjalähedane situatsioon. India on nõudnud Pakistanilt terroristlike organisatsioonide likvideerimist, kes ründasid detsembris India parlamendihoonet.
Poliitikast ei saa paraku mööda vaadata. Pankrotistunud omaaegse suure ja õitsva energiatootja Enron juhid on püüdnud mõjutada valitsusasutusi, et saada leevendust oma võlaprobleemidele. Enron palus USA riigikassa juhtivtöötajaid rääkida pankadega, et pangad annaksid Enronile laenu.
Milles siis asi? Enron ja tema tippjuhid on olnud suured presidendivalimiste toetajad. Näiteks president Bush on saanud oma karjääri jooksul Enronilt valimistoetust 623 000 dollarit. Kuidagi halva maiguga lugu.
Autotootja Ford teatas drastilistest meetmetest, kuidas lahendada oma kuhjunud probleeme. Ford teatas 22 000 töötaja koondamisest Põhja-Ameerikas, 5 tehase sulgemisest ning 4,1 miljardi dollarilistest ümberstruktureerimise kuludest. Firma vähendab tootmisvõimsust miljoni auto võrra. Lisaks kärpis firma esmakordselt kümne aasta jooksul dividendi ? 33 võrra.
Kui aktsia dividenditootlus on kõrge, tasub vaadata, kas tegu on ikka nii hea aktsiaga. Kui aktsia hind on langenud ja dividend jäänud samaks, siis dividenditootlus on tõusnud. Kui firmal on probleemid, siis Fordi näide õpetab, et dividenditootluse pärast aktsia ostmine on küsitava väärtusega, sest firma võib alati alandada dividendi. Nagu tavapäraselt kulud kohe, aga tulud? Ford ootab praeguste kokkuhoiumeetmete tulemusi ehk 9 miljardi suurust kasumit aastakümne keskpaigas.
Sel nädalal on USAs taas alanud kvartalitulemuste avaldamise periood, mil saab teada, kuidas firmadel on läinud ning mida oodatakse tulevikult.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.02.25, 18:49
Analüüs: kulla hind purustab uusi rekordeid ja läheneb 3000 dollarile
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele