Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga (EL) peab kogu arendustegevus ettevõtetes ja riigis tervikuna olema suunatud sellise töökeskkonna loomisele, mis vastaks EL õigusaktide ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töökeskkonda reguleerivat konventsioonide nõuetele.
Eesti ettevõtjatel on jäänud üks aasta, et viia olemasolevad töökohad ja töövahendid vastavusse kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. Vastavad nõuded jõustusid 2000 a. algul. Kui tööandjad pole käesoleva aasta jooksul vastavalt tegutsenud, tuleb alustada tööinspektoritel järgmisel aastal töövahendite kasutamise keelustamisega ja ohtliku töö tegemise peatamisega.
Kõik uued ja rekonstrueeritavad ehitised koos neis asuvate töökohtadega ja töövahenditega peavad aga juba praegu vastuvõtmisel olema vastavuses 2000. a kehtestatud nõuetega. Senine praktika näitab, et tööinspektori otsuses uuele ehitisele kasutusloa andmisel, vastab nõuetele ehitis ise. Töövahendid ja töökohad on veel komplekteerimata või ei vasta töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Et takistada mittevastavate töövahendite kasutusele võttu, peavad tööinspektorid uusehitise vastu võtma vähemalt kahes etapis, algul ehituslik osa ja hiljem nn tehnoloogiline osa ehk sisustatud ja mõõdistatud töökohad.
Statistika järgi toimub Eestis 2,5?3 korda rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi. Eesti mehe eluiga on ligi 10 aastat lühem kui Soomes. Mõõdistatud töökohtadest 22 ei vasta nõuetele, sh müra on lubatust suurem 32 töökohtades, mõõdistatud olid aga ainult 21 kontrollitud töökohtadest (2001 a. 9 kuud andmed). On töökohti, kus osa ohutegureid (müra, tolm, kemikaalid) ei ole võimalik viia piirnormile vastavaks, siis tuleb kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid.
Mainimata on veel rida uusi õigusakte nagu töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, raskuste käsitsi teisaldamisel, asbestitöödel, kuvariga töötamisel jm. Kõigepealt peavad tööandjad selgeks tegema uued nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale rida kohustusi: 1) Teostama töökohtade riskianalüüsi. Selgitama töökeskkonna ohutegurid, mõõtma nende parameetrid ja hindama ohutegurite mõju töötaja tervisele; 2) Riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava meetmetest, mis vähendaksid riske ja tagaksid nõuetele vastavad töötingimused. 3) Kehtestama süstemaatilise töökeskkonna sisekontrollisüsteemi, et jälgida ja korraldada töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes.
Seotud lood
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.