Lõuna-Pärnumaa väikelinn Kilingi-Nõmme peab jätkuvalt välja kannatama rasked veokid, sest ümbersõidu lõpetamine on saanud taas uue tärmini, aasta 2003, kirjutab Pärnu Postimees.
Kui Eesti Vabariigis oleksid plaanid ja tegelikkus sünkroonis, läheks transiit enam kui kahe ja poole tuhande elanikuga linnast alates 1992. aastast mööda.
See oli 4,4 kilomeetri pikkuse ümbersõidutee valmimise esimene tähtaeg, millele kümme aastat on antud ridamisi järgmisi.
Valitsuse korraldus number 489-k mullu 3. juulist käsitleb riigimaanteede hoiukava aastateks 2001-2006. ?Põhi- ja tugimaanteede rekonstrueerimise? all on lahti kirjutatud Valga-Uulu maantee Kilingi-Nõmme ümbersõit kogumaksumusega 20 miljonit krooni.
Pärnu poolt on Kilingi-Nõmme ümbersõidu muldkeha rajamine pooleli. Linna vahele ja sealt välja pööravad autod-bussid Pärnu maantee - Piiri tänava juures varjatud vaatega täisnurkkurvis. Ööpäevas läbib Kilingi-Nõmmet maanteeameti andmeil keskeltläbi 1700 sõidukit.
Kilingi-Nõmme linnapea Aivar Õun kinnitas, et nad on liiklusohtu silmas pidades ümbersõidu valmimise poolt. Vastupidi võimendatud arusaamale, nagu seisaks linnavalitsus selle vastu. Kuu aega tagasi andis Kilingi-Nõmme linnapea viimased allkirjad projektidele.
Kilingi-Nõmme ümbersõit projekteeriti viaduktiga. Vahepeal hääbunud rongiliikluse pärast tehti projekt ringi, selle võrra vähenes kümnetes miljonites kroonides ümbersõidu maksumuski.
?Hämmastusega sain aasta lõpul teada raudteeameti seisukoha, et raudteega lõikuv ristmik Kilingi-Nõmme ümbersõiduteel tuleb projekteerida eritasandilisena,? ütles Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.
Kivimägi ei näe ühtegi tõsist argumenti raisata maksumaksja raha viadukti ehitamiseks, sest Pärnu-Mõisaküla lõigul rongid ei sõida ja rööpad on hanges.
Raudteeamet aga prognoosib 2020. aastaks intensiivset reisi- ja kaubarongiliiklust.
Maavanem on 99 protsenti kindel, et Kilingi-Nõmme ümbersõidutee ehitamine jätkub suvel. Seda on lubanud nii senine teede- ja sideminister kui maanteeameti peadirektor. Riigieelarves on raha olemas.
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.