Möödunud aastal kogus toll 13,73 miljardit krooni, mis ületab 2000. aastat 2,45 miljardit krooniga. 22protsendilise kasvu on enam põhjustanud aktsiisiladude süsteemi käivitamine, millega võttis tolliamet maksuametilt üle siseriikliku alkoholiaktsiisi kogumise. Aktsiisideklaratsioonide alusel laekus eelmisel aastal tollile 683 miljonit krooni. 2000. aastaga võrreldes laekus väga hästi kütuseaktsiis, mida koguti 580 miljonit krooni rohkem kui toona.
Käibemaksu kogus toll eelmisel aastal 10,23 mld krooni, 2000. aastal 8,8 miljardit krooni. Riigieelarvesse on mullu laekunud käibemaksu 8,67 mld krooni (maksuamet tagastab maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu).
Alkoholiaktsiisi laekus tolli kaudu 960,97 miljonit krooni, sellest 555,8 miljonit moodustab aktsiis kangelt alkoholilt. Arvestades ka maksuametile laekunud summasid on kange alkoholi aktsiisi laekumine riigieelarvesse vähenenud 20,7 miljonit krooni. See on tingitud maksukohustuse tekkimise momendi edasinihkumisest, sest piiritus ja muu kange toore maksustatakse aktsiisiga alles lõpptoote kaubandusvõrku suunamisel.
Autor: ÄP Online
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.