Igaüks meist heidab aasta viimasel tunnil pilgu tagasi. Olnule. Isegi siis, kui sealt midagi helget järele ei kuma ning paremal meelel unistaks hoopis sellest, mis võib olla ees. Oleme harjunud niimoodi käituma. Järva maavanem Theo Aasa pidas möödunud aastat maakonnale majanduslikult soodsaks.
Esiteks täitis Järvamaa rahandusministeeriumi üksikisiku tulumaksu prognoosi siinsetele omavalitsustele 107,23protsendiliselt. Kokku laekus üksikisiku tulumaksu 90,782 miljonit krooni, mis 2000. aastaga võrreldes teeb 110. Kui arvestada, et tulumaksuvaba miinimum tõusis vahepeal 800 kroonilt 1000 kroonile, võib oletada, et Järvamaa elanike keskmine tulude tõus oli 13?15, ehk rohkemgi.
Hea on seegi, et vähenes tugevama ja nõrgema omavalitsuse tulumaksu laekumiste vahe. Nii ei ületa Paide linna ja Kabala valla laekumise erinevus kahte korda. Selle põhjal saab väita, et Järvamaa arenes ühtlaselt. Möödunud aasta esimese poolaasta andmete põhjal edestas Järvamaa teisi maakondi kinnisvaratehingute tõusuga. Kuigi Kesk?Eestis pole kinnisvara kallis, suurenes järsult tehingute hulk ja nende koguväärtus. Ka on Järvamaal langenud töötute arv: kui 2001. aasta 1. jaanuaril oli maakonna tööealisest elanikkonnast töötuid 6,2, siis nüüd, aasta hiljem, on neid 5,5.
Vaadatuna üksikute omavalitsuste lõikes oli siingi igaühes midagi, millest rõõmu tunda: Koigi ja Kabala vallas valmisid uued spordihooned, Imaveres pandi nurgakivi koolihoone ehituseks, Türil avas uksed muuseumimaja, kus ühe katuse all koos nii linna kui ringhäälingumuuseum. Roosna-Alliku vallas avati peaministri osavõtul uudne lehmalaut, mille valmimiseks kulus 20 miljonit krooni.
Samas jäi maakonda tulemata kõigi aegade suurim investeering, üle miljardi krooni maksev tselluloositehas. Seda suuresti põhjusel, et linnajuhid ei vaevunud väitlema meedias palju vahtu üles peksnud Pärnumaa keskkonnateenistuse ametnikuga. Tema meelest oleks moodne kombinaat muutnud Eestimaa suvepealinna Pärnu jõe kaudu sopaauguks.
Autor: Kaarel Aluoja
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.