• OMX Baltic0,44%293,53
  • OMX Riga0,15%868,36
  • OMX Tallinn0,39%1 841,97
  • OMX Vilnius0,02%1 143,56
  • S&P 5000,09%6 067,02
  • DOW 30−0,25%44 760,8
  • Nasdaq 0,05%19 701,65
  • FTSE 1001,36%8 740,46
  • Nikkei 2250,61%39 066,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,19
  • OMX Baltic0,44%293,53
  • OMX Riga0,15%868,36
  • OMX Tallinn0,39%1 841,97
  • OMX Vilnius0,02%1 143,56
  • S&P 5000,09%6 067,02
  • DOW 30−0,25%44 760,8
  • Nasdaq 0,05%19 701,65
  • FTSE 1001,36%8 740,46
  • Nikkei 2250,61%39 066,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,19
  • 16.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ravikindlustuse muudatused ohus

Keskerakonna ühe liidri Liina Tõnissoni hinnangul on praegu riigikogus arutusel oleva ravikindlustusseaduse eelnõu tasakaalust väljas ja kahjulik nii patsientidele kui ka arstidele. ?Selle vastuvõtmine paneks i-le punkti ning inimvaenulik ja üksnes raha kokkuhoiul rajanev tervishoiusüsteem olekski loodud,? lausus ta. Keerulisemaks läheks puuetega inimeste elu, perearsti otsus haige eriarsti juurde suunamiseks hakkaks sõltuma eelarvest, mitte aga tegelikust vajadusest, tõi poliitik näiteid seaduseelnõu puudustest.
Tõnissoni hinnangul on eelnõu liiga haigekassakeskne. ?Haigekassa pole eesmärk omaette, niigi kulub selle süsteemi tööshoidmiseks 60 miljonit krooni aastas,? selgitas ta.
Eilseks oli laekunud ravikindlustusseaduse eelnõule 164 muudatusettepanekut, millest enamik puudutab patsientide omaosalust raviteenuste eest tasumisel, haigushüvitise maksmist ja soodusravimite väljastamist. Eelnõu nägi ette haigushüvitise maksmist alates neljandast päevast ja seadis soodusravimitele 300 krooni piiri. Füüsilisest isikust ettevõtjad oleks aga selle järgi hakanud haigushüvitist saama alles kolme kuu möödudes sotsiaalmaksu tasuma asumisest arvates.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosius hinnangul on arutusel olev seaduseelnõu väga keeruline ja seda koostades tuli teha raskeid valikuid, sest kõigi vajaduste rahuldamiseks raha ei jätku. ?Lähtusime põhimõttest, et inimene ei peaks arsti juures käimise eest väga palju peale maksma, aga ta võiks teatud piirist tasuda ise ravimite ja haiguspäevade eest,? selgitas ta, lisades, et eelmine valitsus jõudis ses suhtes kompromissile.
Füüsilisest isikust ettevõtjale piirangu seadmist põhjendas Vilosius sulitsemise vältimisega, tunnistades ühtlasi, et ausate inimeste elu läheb seetõttu paratamatult raskemaks.
Vilosius pidas võimalikuks, et uus valitsus võtab kõnealuse eelnõu tagasi ja selle menetlemine praegu katkeb. Igal juhul tuleb tema hinnangul seda käsitledes teha rida olulisi kompromisse.
ASi Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Peeter Mardna sõnul soovib osa poliitikuid võtta ravikindlustusseaduse eelnõust välja kõik muudatused, mis midagi muudaks ja senine olukord, kus osa raviteenuseid jääb rahalise katteta, jääks kestma. Tema hinnangul pole õige, et soodusravimid ja töövõimetuslehed kompenseeritakse täies ulatuse, kuid osa haiglate ja meedikute tööst jääb tasustamata. Mardna sõnul saaks kokku hoida erameditsiini arvel, mis peaks toime tulema riigi abita. Haiguspäevi võiks tema hinnangul hüvitada mingis osas tööandja, pannes selle kirja töötajaga sõlmitavasse lepingusse.
Onkoloogiakeskuse peaarst Indrek Oro lisas, et kuni viiepäevased haiguslehed söövad ära suurema osa eelarvest ja neile tuleks vähem kulutada. Selle asemel peaks töötajad senisest enam kasutama seaduses ettenähtud kolme tasuta haiguspäeva aastas, leidis ta.
Sotsiaalminister Eiki Nestor ütles, et eelnõu mõte oli suunata rohkem vahendeid raviteenustele. Ta pidas oluliseks haigekassa ja tervishoiuteenuste osutajate suhete reguleerimist seadusega. Kui eelnõu tagasi võetakse, jääb ministri väitel rahalise katteta ka arstide-õdede palgatõus. ?Tuleb tunnistada, et on neid, kellele tänane sogane õigusruum sobib. Loodetavasti ei ole uue koalitsiooni tehtavad muudatused hämara asjaajamise poolt,? lausus ta.
Haigekassa pressiesindaja Aet Truu sõnul puuduvad haigekassal ravikindlustusseadusega seoses oma huvid. ?Meie eesmärk on, et 1,3 miljonit kindlustatut saaks raviteenust, soodusravimeid ja hüvitisi. Hoopis praegune seadus on kaldu ravimite ja hüvitiste poole,? selgitas ta. Truu sõnas, et seaduseelnõu reguleerib täpsemalt kindlustuskaitse teket ja lõppemist ning reguleerib neid valdkondi, mis seni halvasti reguleeritud. Tema hinnangul oleks kõnesolev seaduseelnõu ainus viis ohjata eelmisel aastal aset leidnud 40 protsendi suurust ravimikulu tõusu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.02.25, 16:49
Tipptegijad: bürokraatiale tuleb läheneda radikaalselt
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele