Hansapanga Grupi tänavused finantseesmärgid on samad mis viimastel aastatel: tegevuskasum peaks kasvama 20, omakapitali tootlikkus ületama 25, kulu-tulu suhe jääma alla 50 ja riskitulu alla 0,8. Mullukevadine Leedu Taupomasis Bankase erastamine lubas tänavu seada eesmärgiks turuliidriks tõusmise lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.
Kasumiprognoose Hansapank jätkuvalt ei avalda, kuid juhatuse esimees Indrek Neivelt kinnitas, et analüütikute prognoose jälgitakse ja juhul, kui need panga enda hinnangutest erinema hakkavad, antakse ka teada. ?Praegu me oleme analüütikute prognoosidega rahul,? kinnitas Neivelt.
Analüütikud ootavad grupi selle aasta kasumiks umbes 1,7 miljardit krooni.
?Hansapanga juhid on kasumi osas optimistlikud, vaatame kuidas sellega hakkama saadakse,? kommenteeris Ühispanga analüütik Sander Danil tänavust kasumikasvu eesmärki. Danil ootab panga tänavuseks tegevuskasumi kasvuks 16 ja puhaskasumil 11.
Turuliidriks tõusmise plaan nõuab tugevat arengut Leedus ning ka Lätis, kus kontserni turuosa on pärast LTB ostu jäänud kõige väiksemaks. Neivelti sõnul peab Hansabanka kasvatama ärimahte, kujunema praegustele äriklientidele põhipangaks ja võitma juurde uusi erakliente, eriti heal järjel olevaid eraisikuid.
Hansapank ei karda Leedust tänavu suuri kahjumeid, aga ka kasumit ei looda, tõdes Neivelt ?Leedu poolelt peaks tänavu tulemuseks jääma pluss miinus null,? lausus ta. LTB laenuportfellis ei ole ebameeldivaid üllatusi ilmnenud.
Danil märkis, et Leedu nulliga lõpetamine oleks väike pettumus, sest tänavu ootaks sealt juba väikest kasumit.
Hansabank Markets tahab tänavu penisonireformi teise samba varade haldamisel saavutada 60 turuosa.
Kuna tänavu suuri laienemisplaane ei ole, võiks meie aktsiaturu liider analüütikute hinnangul sel aastal omanikutulu maksta kuni viis krooni aktsia kohta.
Neivelt omanikutulu maksmist ei kommenteerinud. ?Meil on oma nägemus olemas, aga praegu ei ole aeg selle avaldamiseks,? lausus ta.
Hansapank avaldab eelmise aasta majandustulemused 14. veebruaril.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.