Vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele võtavad vastu ning asendavad uutega vigastatud ja rikutud Eesti Vabariigi pangatähti ja münte Eesti Pank ning tema volitatud pangad tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning et rahatähel on tervikuna loetav selle seeria ja number; kahjustatud mündil peab olema aga loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. Muud juriidilised isikud, näiteks poed, ei ole kohustatud vigastatud ja rikutud pangatähti ega münte vastu võtma.
Tahtlikult rikutud rahatähti ümber ei vahetata, nii jääb näiteks peale joonistatud päikeseprillidega Jakobson alles ning selle omanik seda ümber vahetada ei saa.
Küll aga vahetatakse uute rahatähtede vastu ümber näiteks röövimise käigus turvakohvris kannatada saanud rahatähed. Selline rahaveoks kasutatav turvakohver kas hävitab või märgistab mitte-eemaldatava värviga lubamatu avamise puhul kogu kohvri sisu, muutes nii selles oleva raha kasutamise võimatuks.
Juhul kui pangas tekib raha vahetamise üle erimeelsusi, võib selle saata täiendavaks ekspertiisiks Eesti Panka, kust mõne aja pärast tuleb otsus kas selle asendamise või mitteasendamise kohta.
Rikutud raha uue vastu vahetades tasub arvestada ka sellega, et mõned kommertspangad küsivad vahetamise eest teenustasu, mis on teatud protsent vahetatava kupüüri väärtusest.
Suurem osa kannatada saanud kroone vahetatakse siiski välja juba keskpangas, määrdunud, kulunud ja katkised pangatähed sorteeritakse Eesti Panka jõudnud sularahapartiidest välja ning tagasi ringlusse jõuavad ainult kvaliteetsed pangatähed. Nii kõrvaldati näiteks Eesti Panga andmetel 2000. aastal ringlusest ja hävitati 28 miljonit erinevat pangatähte. Neist enim oli sajakrooniseid (7 miljonit), viiekrooniseid (5 miljonit) ja kahekrooniseid (4 miljonit). Eesti Panga sõnul kipub ringlevatest rahatähtedest kõige rohkem probleeme olema just väikese nominaaliga (ühe- ja kahekrooniste) pangatähtede kvaliteediga.
Ümber võib vahetada nii suurema kui ka väiksema väärtusega kupüüre, ümbervahetatava rikutud raha kogus ei ole piiratud. Ka on Eesti Pank, samuti kõik teised Eesti Vabariigi pangad ja muud krediidiasutused kohustatud kehtivat Eesti Vabariigi raha vastu võtma piiranguteta, muud juriidilised isikud on kohustatud vastu võtma kehtivaid münte korraga kuni 20 Eesti krooni ulatuses, pangatähti aga piiranguteta.
Aja jooksul on mõned mündid kaotanud oma kehtivuse ka seoses väljavahetamisega, nii ei ole enam alates 1. juunist 1998. a kasutusel 1992., 1993. ja 1995. aastal välja antud ühekroonised hõbedased mündid. Siiski saab neid veel vahetada käibel olevate rahade vastu, seda suhtega üks ühele (st ühe käibelt kõrvaldatud ühekroonise metallmündi eest saab vastu ühe krooni) ning seda Eesti Panga muuseumi ruumides Tallinnas.
Ka kehtivad siiani n-ö tärniga seerianumbritega ühe- ja kahekroonised. Tegu on rahatähtedega, millega asendati trükitud seerias olnud praakrahad. Seega on tärniga rahad täiesti tavalised maksevahendid.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.