Valitsus kiitis heaks väikeettevõtete arengukava, mille alusel hakatakse oma äri alustavatele või äsja tegevust alustanud ettevõtjatele maksma toetusi.
Äripäeva hinnangul ei ole õige maksta väikeettevõtjatele riigitoetusi.
Riigitoetused ei ole anonüümsed. Nende taga on kõik maksumaksjad. Väikeettevõtete arengukava tähendab seda, et riik kogub meilt kõigilt maksudena teatud summa, mis siis suunatakse kindlatele kriteeriumidele vastavatele ettevõtjatele. Neid, kellelt raha ära võetakse, on alati rohkem kui neid, kes hiljem riigilt raha tagasi saavad. Toetus ei jõua kõigi ettevõtjateni ja see ongi arengukava suurim puudus. Näiteks ei saa toetust taotleda Tallinna, Tartu ja Pärnu ettevõtjad.
Lisaks peavad maksumaksjad üleval pidama bürokraate, kes otsustavad, millist ettevõtjat toetada ja millist mitte.
Toetuse maksmise pooldajad väidavad, et oma ettevõttega on raske alustada, sest pole algkapitali. Juba tegutseval ettevõtjal pole raha töötajate koolitamiseks ja infrastruktuuri rajamiseks.
Väikeettevõtete Assotsiatsiooni juhataja Teet Kursi sõnul tegutseb Euroopas tuhande elaniku kohta keskmiselt 50?60 väikefirmat või füüsilisest isikust ettevõtjat. Eestis on see arv 20. ?Väikeettevõtted, kus töötajate arv ei ületa 250, loovad kogu Euroopas keskklaasi ning seetõttu on nende senisest suurem arv oluline ka Eestile,? lausus Kurs (vt Postimees 16.01.2002). Toimetus on samuti seisukohal, et riigi eesmärk peab olema ettevõtjate arvu suurendamine. Seda eesmärki ei ole aga võimalik saavutada rikkuse ümberjaotamisega.
Palju parem lahendus on alandada maksukoormust ja vähendada bürokraatiat. Sellest saavad kasu kõik ettevõtjad. Kopra turismitalu peremees Rudo Puks rääkis eile toimunud Kiiresti Arenevate Ettevõtete Kongressil, et niipea, kui ta oma talu üles ehitama hakkas, ilmus kümneid ametnikke, kes talle ettekirjutusi tegema hakkasid. Kokku pidi ta täitma 450 erinevat normi, milleks kulus miljon krooni. Teine näide bürokraatiast on kuulus lumelükkamise litsentseerimine. Et teehoolduseks tegevusluba saada, pidi talupidaja maksma riigile 4000 krooni, tal pidi olema akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus ja kolme aasta pikkune töökogemus. Kui riik tahab ettevõtjat toetada, siis võiks valitsus võtta vastu hoopis bürokraatia vähendamise arengukava.
Praegu võtab riik maksude ja riigilõivude näol ühe käega kõigi ettevõtjate taskust ja annab siis otsetoetustena näpuotsaga vähestele ettevõtjatele tagasi. Ümberjagamise mõttetust näitab käesolevast aastast kehtiv kohustuslik töötuskindlustus, mis suurendas ettevõtjate maksukoormust. Aastas kogub riik töötuskassasse 500 miljonit krooni. Ettevõtluse toetamise sihtasutus jagab tänavu ettevõtjatele erinevaid toetusi ainult 40 miljoni krooni ulatuses.
Juba ainuüksi nende kahe arvu kõrvutamine näitab, et palju parem variant ettevõtluse toetamiseks oleks olnud töötuskindlustusest loobumine. Sellisel juhul oleks ettevõtjate maksukoormus väiksem ja nende käsutusse oleks jäänud 12 korda suurem summa, kui nad riigilt toetusena tagasi saavad.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.