Soome transpordiminister Kimmo Sasi ütles ajalehele Taloussanomat, et ei näe mingit takistust, miks Soome riik ei võiks täielikult loobuda osalusest lennufirmas Finnair. ?Kõik sõltub hinnast,? rõhutas minister, viidates sellele, et praeguses lennunduse üldises madalseisus on Finnairi aktsia ebareaalselt madala kursiga. Praeguse kursi kohaselt on 10 000 töötaja ja 59 lennukiga Finnairi turuväärtus 5,48 miljardit Eesti krooni.
Soome riigi käes on 58,4 Finnairi aktsiatest ja valitsusel on volitused vähendada riigi osalus 50,1 protsendile. Et rohkem aktsiaid müüa, vajab valitsus parlamendilt lisavolitusi. Minister Sasi jutu järgi ei ole parlament seni veel midagi otsustanud, jäädes äraootavaks lennunduse arengu suhtes.
Finnairi konkurendi, kolm korda suurema SASi tegevdirektor Jörgen Lindegaard on eelmise aasta novembrist peale väljendanud huvi Finnairiga ühinemise vastu. ?Finnair sobiks suurepäraselt meie strateegiasse. Aga kindlasti ei kavatse me selleks rakendada vaenulikke võtteid, näiteks alandades oma hindu Soomes, et neid konkurentsis lüüa. Finnairi ostame ainult juhul, kui omanikud sellega nõus on,? ütles Lindegaard tol korral Rootsi ärilehele Dagens Industri. Tema sõnul pole SAS huvitatud Finnairi vähemusaktsiapakist, vaid üksnes täielikust ülevõtmisest või kahe firma ühendamisest.
Kimmo Sasi tõdes, et endise konkurentsiministrina näeb ta SASi ja Finnairi ühinemises konkurentsipoliitilisi probleeme. Valikuvõimaluste vähenemine ei tule tema väitel kasuks ka Soome tarbijale. Minister usub, et Finnairile ilmub peagi teisigi ostuhuvilisi, sest firma on suutnud raskes turuolukorras oma majandusseisu korras hoida.
Finnairi avalike suhete juht Christer Haglund peab Norra ajalehes Aftenposten riigile kuuluvate aktsiate müüki mõnele teisele lennufirmale võimalikuks, kuid ka tema kinnitab, et Finnairi juhtkond ei soovi ostjana näha SASi.
Samas pole võimatu, et lähitulevikus muutub ka SASi omanike ring. Sellele viitas Norra majandusminister Ansgar Gabrielsen, kes teatas selle nädala algul, et Norra riik kavatseb müüa oma osaluse SASis, sõltumata sellest, mida teevad Rootsi ja Taani valitsus. Norra ja Taani riigile kuulub SASis kummalegi 14 ja Rootsi riigile 21 ning ülejäänud aktsiad on eravalduses. Pärast aastavahetust läks Norras kontroll SASi aktsiate üle transpordiministeeriumilt majandusministeeriumile, kes tahab müügiotsusele jõuda kevadeks.
SASi juhtkond sooviks ise firma täielikku erastamist, kuid ei taha sellest avalikult eriti rääkida. Rootsi majandusminister Björn Rosengren ütles pärast Gabrielseni avaldust, et Rootsi valitsus praeguses lennufirmade aktsiate madalseisus SASi aktsiate müümist ei plaani. ?Aktsiate müümine praegu oleks hullumeelsus. Norra valitsus peaks sellele mõtlema,? ütles Rootsi majandusminister.
Kaheksa rootslase ja nelja norralase järel esimese taanlasena SASi tegevdirektorina tegutsev Jörgen Lindegaard unistab, et SAS on aastal 2005 Euroopas alles jäänud 5?7 suure lennufirma seas. SASi eesmärk on tugevneda eeskätt Läänemere piirkonnas, et sel baasil tõusta mandritevaheliseks tegijaks. Seetõttu soovib Lindegaard näiteks müüa SASi osaluse British Midlandis ja Spanairis ning osta asemele peale Norra Braathensi ka Finnair ja Poola LOT. Samuti tahab SAS suurendada osalust Läti airBalticus 49 protsendile.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.