Pensionireform motiveerib Eestist lahkuma

Soome juhtivad ettevõtted on hoiatanud, et kui maksukoormust ei vähendata, on edukatel globaalsetel firmadel kasulikum maksta oma makse mujal kui Soomes. Eestit võib ohustada sarnase stsenaariumi rakendumine, seda küll tööjõuturul.

Eesti on järk-järgult üle minemas nn sambalisele pensionisüsteemile. Euroopas on kasutusel kolmesambalised pensionisüsteemid, kus I sammas on riiklik pension, II sammas on tööandja pension ja III sammas on inimese individuaalne sääst.

Eesti pensionisüsteem tuleb Euroopas kasutatavate skeemidega võrreldes vaid kahesambaline. See, mida Eestis kutsutakse II pensionisambaks, on pigem riikliku pensioni ehk I samba üks osa, sest peamine osa rahast tuleb riigieelarvest.

Lisaks sellisele kaheosalisele riiklikule pensionile on Eestis rakendunud ka vabatahtlik pension, mis on inimeste individuaalne kogumispension.

Puudu on meie pensionisammaste hulgast tööandja pension. See on Eestis välistatud kõrge maksukoormuse tõttu (firmapension on erisoodustus). Euroopas annab aga just tööandja pension suurima lisa riiklikule pensionile. Seega oleme oma pensionireformiga küll sealmaal, kus meil on heakskiidetud kaasaegne pensionide finantseerimise kord, kuid oleme genereerinud teise probleemistiku ? seadnud tööandjad raskesse olukorda.

Töötasude ja tööhüvede kooslused ei pruugi olla tuleviku Eestis enam piisavalt atraktiivsed, kui tööandjal puuduvad laiemad võimalused tööjõu motiveerimiseks ja tasustamiseks.

Pensionireformide edukaks käivitamiseks annab Eesti riik maksumaksjale suuri soodustusi. Küsitav on aga see, kas reformide tagajärjeks on piisav lisaväärtuse loomine, stabiilne ning elujõuline süsteem, mis aitaks lahendada probleeme.

Kohustuslik kogumispension ei genereeri eriti lisaväärtus, sest 2/3 uue skeemi maksest tuleb juba olemasolevast riiklikust pensionirahast. Seega tõstetakse suuremas osas raha ühest taskust teise, mis ei saa anda tulemuseks oluliselt paremat pensioni, eriti suhtes maksukoormusesse.

Samas genereerib pensionireform 20 suuruse puudujäägi riiklikku pensionisüsteemi. Seega muutub iga maksukroon väga oluliseks, ka maksukoormuse kasv ei pruugi olla välditav.

Mitmete avaldatud küsitluste tulemuste kohaselt on Eestis palju inimesi, kes sooviksid minna tööle mujale Euroopasse.

Selline soov võib seni olla küll tingitud inimeste individuaalsetest eelarvamustest, kuid kui tööturg ja sotsiaalhüvitised muutuvad peale Euroopa Liidu laienemist võrreldavaks ja tööjõu liikumine lihtsamaks, on töötajate väljaränne juba motiveeritum. Eriti siis, kui Eesti tööandja ei saa maksureeglite tõttu pakkuda töötajale täiendavaid sotsiaalseid tagatisi, mis paljudes Euroopa riikides on elementaarne.

Riik on juba käivate reformide tõttu tõenäoliselt võimetu efektiivseid uuendusi tegema. Turvalisem elukeskkond, kõrgem palk ja paremad sotsiaaltagatised võivad olla piisav põhjus mõnes teises riigis töötamiseks. Raske on näha seda präänikut, mis Eesti tööandjal pakkuda oleks.